tag:blogger.com,1999:blog-76643568424482900762024-02-08T07:43:45.558-08:00Majandus meil ja maailmas - ALAR TAMMINGAlar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.comBlogger32125tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-88629086658414724602014-11-10T05:19:00.002-08:002014-11-10T05:19:39.134-08:00Minu psühholoogia teemalised loengud YouTubesSiin on minu loeng humanistliku psühholoogia alused https://www.youtube.com/watch?v=KVCTfH0ddPY<br />
Ja siin loeng vastuolulisest geniaalsest psühholoogist Wilhelm Reichist ja isiksuse kaitserüüdest https://www.youtube.com/watch?v=C8rPGZnCXHc<br />
<br />
<br />Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-68266723532216702832014-01-13T07:22:00.000-08:002014-01-13T07:22:21.745-08:00Maailma rahandus kui heroiinisõltlane<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 14.0pt; mso-ansi-language: EN-US;">„Meie
ajal enam kriise ei tule.“ - John Maynard Keynes 1927ndal aastal<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 14.0pt; mso-ansi-language: EN-US;">„Tundub,
et aktsiahinnad on jõudnud püsivalt kõrgele tasemele. USA peaökonomist ja Majandusteaduse
doktor Irving Fisher 17. oktoobril 1929<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kui vaadata aktsiaturgudel toimuvat, siis
võivad maailma majanduse juhtfiguurid käsi kokku hõõruda, kõik näib justkui
minevat plaani järgi. Aktsiaturud tegid enneolematu tõusu - Dow Jones tõusis möödunud
aastal koguni 26,5%. See oli viimase 18 aasta suurim tõus. Äsja börsile tulnud
Twitter on tõusnud peale aktsia turule tulekut rohkem kui 100 protsenti ja tema
turuväärtus on üle 31<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>miljardi dollari.
Kuld, kui ebakindluse mõõdupuu, langes möödunud aasal 28% ja lõpetas 12 aastat
kestnud tõusu. Tundub et miski ei suuda majanduse edukäiku enam väärata. 2008
aasta kriis on justkui kauge minevik, 1929 aasta kriis on inimeste ajus
lihtsalt üks ajalooline sündmus, samas kategoorias Kolumbuse reiside ja musta
katkuga millel pole mingit pistmist tänapäevaga.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ees on heleroosa tulevik. Paraku on selline
järeldus, sisuliselt õigete faktide kohta täiesti vale. Meid ei oota ees
rahulik kasv ja majanduse areng vaid suured vapustused. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kui zuumida pilti suuremaks ja uurida
aktsiaturul toimuvat põhjalikumalt<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>siis
ilmnevad huvitavad nüansid. Näiteks Twitter, mis kogu oma<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>7 aastase tegutsemisaja jooksul pole tootnud
ühtegi senti kasumit suurendas 2013 esimesel poolaastal võrreldes 2012 aastaga
ühes päevas kohta toodetavat kahjumit 217000 dollarilt 380000 dollarile, vähe
sellest, käesoleval aastal ei ole ka kasumit tulemas, rääkimata dividendidest
vaid pigem on oodata kahjumi suurenemist. Kuid see ei takistanud möödunud
aastal Twitteri turuväärtusele 15 miljardit dollari lisandumist. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kuid Twitter ei ole erand, näiteks internetimängude
looja Zynga mis ei plaani selleks ega järgmiseks aastaks kasumit tõusis ligi 70
% ja maksab üle 3miljardi dollari, Yelp, mis samuti toodab järjest kahjumit,
kolmekordistas möödnunud aastal oma <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>aktsiahinda ja maksab nüüd üle 5 miljardi.
Kuidas sellised terve mõistuse vastased asjad aset leiavad? Asi on selles, et aktsiaturgude
tõusu alus USA-s ei ole ole <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tingitud <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mitte tööviljakuse kasvust ja kaupade
tootmisest vaid see on asendunud kahesõnalise terminiga, milleks on kvantitatiivne
lõdvenemine. Enamus inimeste jaoks on see arusaamatu sõnapaar, mille
eestikeelne täpsem vaste võiks olla raha trükkmine õhust..<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">2012<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>aasta detsembris suurendas USA Föderaalreserv igakuiselt trükitava
rahahulka 40 miljardilt 85 miljardit dollarit, et hoida uppuvat paati
tasakaalus ja nii-öelda tegusteda oma kodanike huvides, sealt ongi aluse saanud
näiline majandusedu ja enneolematu võimalus - omanikel kahjumlike äride pealt
ikkagi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>endale kasu saada. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kahjuks ei jagune see raha kõigi inimeste
vahel võrdselt, ei ole nii et iga kuu saaksid kõik USA elanikud oma arvele 270
dollarit (just nii suur on ühes kuus lisanduv kogus inimese kohta) vaid see on
läinud eelkõige pankadele ja sealt aktsiaturule. Tavalised inimesed selle
finantskeemia kasu ei ole siiani tundnud, vaid see on hoidnud pangandussüsteemi
kokku kukkumast. Lisada võib veel seda, et kui eraisik trükib katteta raha on
see võltsimine, aga kui seda teeb riik siis on see majanduse elavdamine. Tsiteerides
klassikuid - Mis on lubatud Jupiterile pole lubatud härjale. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Pangandus ja majandussüsteemis toimuvat aitab
mõista võrdlus heroiini tarvitajaga. Kui igat katteta raha trükkimist lugeda
narkolaksuks siis sarnasusi on siin mitmeid. Heroiini tarvitamine kutsub esile
eufooriat. Sama on hetkel aktsiaturgudel. Praeguseks hetkeks on eufooria
levinud pangandusest majandusajakirjanikeni, kes harjunud peegeldunud valgusest
elama, ülistavad möödunud aasta aktsiaindeksite tõusu, selle asemel, et otsida
oma peaga tõusu põhjusi. Eufooria alus on aga süstla otsas olemine ehk igakuine
doos kvantitatiivset lõdvenemist. Kuid nii nagu heroiini puhul tahab tarvitaja
järjest suuremaid koguseid, tahab seda ka majandus. Siin tasub vaadata
tulevikku, sest on oodata süsteemi lisanduvate rahakoguste suurenemist, kuigi
Fed väidab , nii nagu ka heroiini sõltlane, et ta püüab koguseid vähendada. Ei
tasu end ära lollitada möödunud aasta detsembrikuus toimunud rahatrüki
vähenemisest 85 miljardilt 75-le kuus. See on sama kui muidu sõi tarvitaja
pulbrit 10-st päevast 9-l, aga nüüd piirdub ainult 7-ga Kahjuks kaasnevad
sõltuvuse puhul tarvitamisest loobumisega ärajäämanähud. Selle majanduslik
analoogia on depressioon ja kuigi see oleks majandusele tervendav, kardavad
maailma poliitikud ja pankurid seda kõige rohkem. Opiaadisõltuvuse korral aga
terveks saada ilma valusa ärajäämanähtude etapita pole võimalik. Sama kehtib ka
majanduse kohta. Lisada võib veel ühe analoogia. Kui sõltuvusest ka ollakse
vabanetud on taasalustamise võimalus endiselt kõrge. See on hästi näha 1929 a.
majanduslikku depressiooni meenutades. Kuigi selle alus olid kõikvõimalikud panganduslikud
uuendused, mis võimaldaid raha multiplitseerida ehk liigse raha lisandumist
süsteemi, ei võetud sellest õppust ja selle asemel, et aktsepteerida reaalsust
ja lõpetada liigne kulutamine, mindi ikka uuesti sõltuvuse teed. Kogu 20
sajandi rahanduse ajalugu on inflatsioonide ja hüperinflatsiooniude ajalugu,
mille taolist varasematel sajanditel ei tuntud ja mille otsene põhjus on alati
olnud katteta raha välja laskmine ehk teiste sõnadega sõltuvusaine kasutamine. </span><span lang="ET" style="font-family: "CopperplateGothic","serif"; font-size: 13.0pt;">Steve
H. Hanke and Nicholas Krus </span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 13.0pt;">on </span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman"; font-size: 13.0pt; mso-bidi-font-family: "Times New Roman"; mso-bidi-theme-font: minor-bidi;">identifitseerinud maailma ajaloos 57
hüperinflatsiooni, millest 56 on toimunud 20-ndal sajandil ja üks Prantsusmaal 18
sajandil peale revolutsiooni. Kõikide hüperinflatsioonide ainus põhjus on olnud
riikide soov elada üle oma võimete.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Inflatsiooni mõiste oleks siin vaja veel korra
lahti rääkida. Tavaliselt peetakse selleks kaupade ja palkade hinna tõusu
spiraali, kus üks põhjustab teist. See on tegelikkuses tagajärg – inflatsiooni
termini on hästi sõnastanud Murray N. Rothband – Inflatsioon on tagatiseta raha
lisandumine süsteemi. Hinna tõus on selles definitsioonis puudu, sest hinnatõus
on ainult tagajärg. Kahjuks on sõna inflatsioon tähendus aja jooksul muutunud
ja praegu peetakse selleks eelkõige hindade tõusu. Tegeliku hinna tõusu ehk
rahatrükkimise kohta praegu termin puudub, siit ka siis need majanduse
stimuleerimise ja kvantitaiivse lõdvemise nimetused, nende terminite eesmärk ei
ole mitte majandust arendada vaid peita tulevase inflatsioon algupära. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kahjuks on olemas veel üks analoogia
heroiiniga. Sõltuvus ei saa kesta igavesti, heroiini tarvitamisel tuleb piir
ette kas tarvitaja surmaga või siis raha otsa lõppemisega. Esimene variant on
tarvitajale isegi parem, kuid seda ei saa ühelgi juhul soovitada majandusele.
Teise variandi korral hakkab tarvitaja otsima kõikvõimalikke raha
hankimismeetodeid, nii legaalseid kui mittelubatuid. Kui minna üle riigi tasandile
siis tasub meenutada prantsuse presidendi Gaulle sõnu – USA naudib praegu enneolematut
privileegi ta saab maksta oma välisvõlga sisevaluutas, ehk trükkida alati nii
palju raha kui ta vajalikuks peab. Ehk teiste sõnadega, ükski maailma riik ei
saa keelata neil tarvitamast narkootikumi nii palju kui nad ise tahavad, aga
arve saavad nad esitada teistele. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Lisaks
on maailma ühe kõige suurema käibega kauba – nafta – hind määratud dollarites.
Isegi Venetsueela ja Iraan arveldavad dollarites, sest kaks riigijuhti, kes
läksid USA-ga tülli ja plaanisid arveldama hakata muudes vääringutes on lõpetanud
oma elu mitte kõige meeldivamalt ja mitte vanadussurma läbi. Kui lisada siia
veel nuhkimisskandaal, sest teatavasti kaasneb heroiinisõltuvusega ka moraali
langus, siis tundub et lubatud meetodid sõltuvusaine hankimiseks on juba
ületatud. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Siinkohal tekkib küsimus, kas maailma
eelolevasse kaosesse juhtivad inimesed on lollid. Ma arvan et nad ei ole
lollid, kuid kuna nad on süsteemi sees, ei tohi nad riskida oma töökoha
kaotusega, lisaks on üksikisik tihti väga võimetu suurtes süsteemides toimivate
kollektiivsete mõttemustrite muutmiseks. Meenutame endist N.Liitu, kus saadi
küll aru, et süsteem on jätkusuutmatu, aga ei julgetud midagi ette võtta. Ning
loomulikult aitab süstla otsas olemine unustada neid probleeme ja on lihtsalt
mõnus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Mis saab edasi. Nagu mainitud ei saa süsteem
igavesti kesta. Juba aastal 1949 on Ludwig von Mises on selle ilusti lahti
seletanud – Ei ole võimalik vältida lõplikku kollapsit peale majandusbuumi,
mille on esile kutsunud krediidi laienemine. Valikud on ainult selles - kas
kriis tuleb kiiremini tänu edasisest krediidi laienemisest loobumisele või
hiljem totaalse ja lõpliku katastroofina, mis haarab kogu valuutasüsteemi. Ning
ta on veel lisanud – “Ei maksa oodata, et mõni loogiline argument või kogemus
suudaks raputada nende inimeste religioosset usku, kes loodavad lunastusse
krediidi laienemise läbi”.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kuna iga süsteem kaitseb end viimase
hingetõmbeni siis ei ole oodata suuri muutusi vaid tehakse kõik, et praegust
olukorda säilitada. Seetõttu on oodata narkopeo jätkumist, sellele järgnevat
hiiglaslikku pohmelli ja alles <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>siis ehk
on taas oodata terve mõistuse taastumist. <o:p></o:p></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-68259711870569645182013-09-12T14:17:00.002-07:002013-09-12T14:17:53.780-07:00Äripäevas 13.09.2013 ilmunud artikli täisversioon - Teema Euroopa Liidu jätkusuutmatus
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">14 september saab 10 aastat EL-iga liitumise
referendumist. Nüüd on paras aeg teha esimesi kokkuvõtteid, kas helesinised
unelmad utoopiaühiskonnast on täitunud või oli õigus padupessimistidel, kes
nägid ette selle monstrumi jätkusuutmatust.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kui vaadata fakte siis on Euroopa Liitu astumine
olnud meile väga edukas. Lihtsustatud
reisimine EL-i piires, mis sisaldab ka võimalust töötada naaberrigis Soomes
ilma sekeldusteta, eurotoetused, mis on tekitanud silmaga nähtavaid muudatusi
nii maaelus, kui teedeehituses, näiline
võime kaasa rääkida maailma ja Euroopa Liidu asjades läbi
esindusorganite, keskmise palga pidev
kasv, võimalus äritegevuse laienemiseks üle Eesti konnatiigi, mida olen
isegi kasutanud. Need on faktid millele ei saa vastu vaielda. Kui aga asuda
neid fakte tõlgendama tekkib natuke teine pilt. Täiesti selge on see, et suurem
süsteem on alati tugevam ja võimalik et ka edukam kui väike süsteem, kuid
suurus tekitab alati paindumatuse.
Suuremat tankerit on raskem pöörata, kui väikest kanuud. Seetõttu on ka Euroopa
Liit natuke raskes olukorras. Kui EL loodi Maastrichti kokkulepete alusel, olid
põhimõtted väga selgelt paigas. Riigieelarve puudujääk ei tohi ületada 3%
SKP-st ja valitsussektori võlg ületada 60% SKP-st. Mäletan ka seda et algsetel
läbirääkimistel olid selgelt paigas ka trahvid nende kriteerimide ületamise
eest. Ühesõnaga, EL-i loojatel oli selge ettekujutus, mis tagab EL-i püsimise
stabiilsuse ja mis mitte. Samadel selgetel
loogilistel alustel loodi ka eesti oma raha, mille nurgakiviks olid tasakaalus
eelarve ja riigivõla puudumine. Kahjuks aga juba 1997 aastal alla kirjutatatud
Stabiiluse ja kasvu paktis puudusid sanktsioonid lepete rikkumise kohta. Ja kui
2003 aasta novembris Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid, et nad on ületanud ette
antud puudujääki ja võlga, oli juba Arno isaga koolimajja jõudnud ehk Eesti
hääletus juba toimunud. Tõenäoliselt ei oleks Eestis olnud piisavalt
poliitiliselt julgeid inimesi, kes seda
infot teades oleksid hääletanud EL-i vastu. (Läti praegune liitumine euroga on
muidugi poliitikute ambitsioonide musternäidis, millele ajalugu annab hinnagu
distantsilt.) Nii et Eesti astumine EL-i oli paratamatu. Majanduslike
kriteeriumide alusel peaks praegu trahve tehtama vähemalt kahele kolmandikule
EL-i liikmetele ja kuna see halvendaks nende riikide seisundit veelgi siis
trahve ja karistusi käesolevaks hetkeks enam ei ekisteeri, ainus karistus on
uute laenude mitteandmine, aga see on juba finantsinstitutsioonide mitte EL-i
rida. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Töötajate vaba liikumine on ka iseenesest
tore, sest kes ei tahaks saada rohkem palka. Ja miks ma peaksin keerama
bussirooli Eestis kui Soomes teenin ma samade liigutuste eest kordades
rohkem. Siin on ka surve eesti
tööandjatele palkade tõusuks ja taas saan seda ainult kiita. Kuid vaadates
teiselt poolt - minnes teistesse riikidesse kõrgemat palka saama, oleme me
võrdsed pakistanlasega , kes töötab Dubais taksojuhina või prügivedajana.
Mõlemad ametid on muidugi ühiskonnale vajalikud, kuid kahjuks mitte eriti
kõrgelt hinnatud. Eestlaste äraminek on toonud esile ka nn. intellektuaalide
hüüatused, et me peaksime omale kolmandast maailmast hakkama tööjõudu sisse
tooma. Jah, kui aluseks võtta see, et paarisaja aasta pärast enam maailmas
rahvusi ei eksisteeri, on ainult üks riik ja üks õige mõtlemine ning
abiellumine oma rahvuse esindajaga on keelatud, sest see võib tekitada gruppe
ja rahvusi, kes räägivad midagi enesemääramisõigustest, mõistmata tõelist suurt
ja ainumat tõde, siis pole midagi halba selles, et Eesti ja Londoni tänavapilt
muutub nahavärvi poolest sarnaseks. Aga sel juhul võiks ka otseselt välja
öelda, et Gustav Naanil oli õigus, kui ta ütles, et eesti rahvus on nii vana
rahvus, kes peabki välja surema ja meie laulev revoutsioon oli surmaeelne
viimane tõmblus. Mina eelistan veel jääda teisele seisukohale ja arvan, et
areng toimib läbi mitmekesisuse ja eesti riik tasub säilitamist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Euroteoetused on ka üks vahva asi, eriti siis
kui saad neid ise. Kahjuks ei räägita tasuta lõunate ajal kunagi, et millalgi
peab need kinni maksma. Kui keegi saab midagi, mille eest ta ei pea tööd
tegema, siis teeb teine inimene tööd, mille eest ta midagi ei saa. Lihtne
seadus nagu “perpetum mobile” võimatus. Lisada võib ka selle, et ükski valitsus
ei saa kellelegi tasuta midagi anda, ilma et ta seda eelnevalt oleks kelleltki
teiselt ära võtnud. Kõikvõimalike toetuste jagamisel, eriti kui valitsus on
nende jagamiseks laenu võtnud või võlakirju väljastanud ja pangad on selle raha
õhust loonud (vastavalt muidugi normidele), võib jääda mulje, et rikkus tekib
iseenesest. Iga mõtlev inimene kes suudab natuke oma tegude tulemusi ette näha,
teab et see nii pole, ja millalgi tuleb tasumise tund. Võlgu elamine lihtsalt
pole võimalik ja kui võlga ka kohe ei tasuta siis tasuvad selle järgnevad põlvkonnad.
Lisaks oleme tänu euroraha ja -toetuste süsteemiga ühinemisele sunnitud varsti
asuma tasuma esimesi arveid, mis hakkavad saabuma Balkani poolsaarelt Joonia ja
Egeuse mere äärest. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Kui vaadata nüüd suurt pilti siis EL-i idee,
nii nagu oli sadakond aastat tagasi
NSVL-i idee, on väga ilus. Paraku on elu teinud ideedesse korrektuurid.
Üks jõudis lõpuni 70. aastaga, teine on alles esimeste kasvuraskuste juures.
Paraku on aga nii et kui minnakse vastuollu fundamentaalsete aluspõhimõtetega
siis ka ülejäänud idee, hoolimata poliitikute retoorikast ei suuda ehitist enam
kanda. See on ka praegu El-iga toimumas. El-i lagunemist, kuna esialgset ilusat
ideed ei suudetud hoida, ei saa enam vältida. Ja nii nagu mainib Nassim Taleb,
kes on uurinud ettenägematuid sündmusi, et mida kauem süsteem püsib stabiilne,
seda suuremad on vapustused selle kokku kukkumisel. Loomulikult ei toimu see
homme ja kuna suure laevaga ei saa järske kurve võtta siis tõenäoliset saame
EL-i astumise järgmistel aastapäevadel taas nentida nii EL-i edusamme, kui elatustaseme
ja turvalisuse järjepidevat halvenemist. <o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-81018585769390691882013-08-18T03:07:00.001-07:002013-08-18T03:07:46.087-07:00Artikkel ajakirjas Forbes aprill 2013
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Enamus kes seda lugu loevad on huvitatud
majanduse käekäigust ja ootavad häid uudiseid. Kahjuks soovmõtlemisele see
juhtkiri kaasa ei aita, pigem vastupidi. Äärmiselt oluline on praegusel ajal kõigil
teadvustada, et kui ajakirjandus kirjutab et
aktsiakursside tõus näitab majanduse taastumist ja me hakkame kriisist
väljuma siis tõest kaugemat väidet on raske leida. Me sõidame praegu täie
kiirusega mitte kraavi vaid otse vastu seina. Sellest aga ükski ajakirjanik,
IMF-i tegelane ega valitsusjuht meile kindlasti ei räägi. Juba Lev Tolstoi
mainis, et enamus inimesi, mitte ainult need kes on targad vaid ka need, kes on
erakordselt targad ja läbinägelikud, kes suudavad hästi lahendada teaduslikke,
filosoofilisi ja matemaatilisi probleeme, on samas väga harva võimelised nägema ilmselget tõde,
juhul kui see tõde sunnib teda tunnistama oma järelduste ekslikkust –
järelduste, milleni jõudmiseks on tal kulunud aastaid, mille üle ta on uhke ja
mis on toonud talle kuulsust ning millele on üles ehitanud oma elu. Ehk teiste
sõnadega, see et praegune laenul põhinev majandussüsteem ei saagi töötada, sest
ta on vastuolus loodusseadustega ei ole lause, mida mõni Nobeli majandusteooria
laureaat iialgi ütleks. Kahjuks on majandusteadus ainuke teadus, kus sa võid
saada maailma kuulsaks ilma et sul kordagi õigus oleks. Samuti ei ole oodata
naftafirmade teateid sellest et pool maailma naftat on ära põletatud ja et
erakordne tarbimispidu, mida võimaldas miljoneid aastaid kogunenud fosiilkütuse
ärapõletamine sajakonna aastaga, on lõppemas. Need on tabuteemad , nagu on ka
tabuteema meenutada fakti , et praegune rahandussüsteem ei ole mitte tarkade
läbinägelike teadlaste poolt loodud vaid saanud hoopis alguse 70-ndatel
aastatel kriisi lahendamiseks ettevõetud kiirmeetmete tõttu. Kahjuks enamus
inimesi ei tea, et alates 1971 aastast osaleme
me eksperimendis, kus esimest
korda 2600 aastase raha ajaloo jooksul on meie rahasüsteem tagatud ainult
lubaduste ja elektriimpulssidega. Kui selle kõige üle julgeda mõtiskleda ja
arutleda, siis hakkab selgeks saama nii praeguse käimasoleva kriisi põhjused
kui ka see mis saab edasi. Võib muidugi mõelda, et kriisid tulevad ja lähevad
ning on ennegi olnud kriise, ehk teiste sõnadega ignoreerida reaalsust, kuid
see ei aita vältida tagajärgi, mis tekkivad reaalsuse ignoreerimisest. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Praegune kriis on kõige suurem kriis alates
industriaalajastu algusest ning sisaldab nii majandus- rahandus- pangandus-
keskkonna-, eetika- energiakriisi ning tõenäoliselt kulmineeruvad nad
kõik korraga. Kuigi tulevane energiakriis on ilmselt olulisem kui finantskriis,
siis peatun siinkohal siiski pangandusel ja rahandusel, sest siin hakkab
rebenema juba lähiaastatel. Praeguse majanduskriisi alus on võlal põhinev
rahasüsteem. Natuke fakte- Maailma kümne suurima riigivõla koguvõla summa on ca 65 triljonit dollarit mis on umbes võrdne
kogu maailma SKP-ga – ca 70 triljonit. Kuid ainuüksi USA koguvõlga koos firmade
ja eraisikute ning tervishoiusüsteemiga
hinnatakse aga 135-220 triljoni peale, samas kõigi varade hulk USA-s on
hinnanguliselt 75 triljonit Muide ühe inimese kohta on USA-l rohkem võlge kui
Kreekal. Jah viimase 40 aastaga on USA SKP kasvanud 12 korda, kuid võlg on
samas kasvanud 40 korda. Selleks et aru saada, et asjad ei klapi piisab
kolmanda klassi matemaatikast ning Nobeli majanduspreemia või mõne keskpanga
juhi ametikoht pigem takistab asjade
sisu mõistmist, sest nii kurb kui see ka ei ole, Tolstoi tundis tõesti
inimloomust...<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Mis siis edasi saab. Reaalsuses on olemas kolm
valikut. Esiteks maksta võlad ära, teiseks kuulutada enamus riike pankrotis
olevaiks või kolmandaks vabaneda võlgadest läbi rahatrüki ehk hüperinflatsiooni,
jättes rahvale mulje et inflatsiooni põhjus on kaupade hinnatõus mitte raha
hinna langemine. Kuigi kõigi maailma hüperinflatsioonide põhjus on alati olnud
rahatrükkimine on seda alati rahvale teisiti serveeritud. Nii saab see olema ka
seekord, sest esimene lahendusvariant on raha puuduse tõttu välistatud, teine
variant ehk pankrott ei tule eriti reaalselt arvesse ja seetõttu valitakse
paari-kolme aasta pärast, kui kriis järgmisesse aktuaalse valu faasi jõuab, inflatsiooniline tee. Kahjuks hävitab
see stsenaarium kõik inimeste kogutud rikkused, nii nagu seda on juhtunud sadu kordi varem. Kas
seda stsenaariumi saab vältida? Ilmselt mitte, kuid seda on võimalik edasi
lükata. Valida ongi kahe võimaluse vahel, kas kiire ülivalus lahendus või valu
edasi lükkamine ja lootus Hollywoodilikule Happy End-ile, mida kahjuks ei tule.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="ET">Mida saab selles olukorras teha tavaline
ärimees ja investor. Kuna valitsustelt ja peavoolumeediast abi tulemas ei ole,
siis eelkõige saab ta ennast ainult ise harida ja lähtuda Mark Twaini ütlusest
– Kui sa ei loe ajakirjandust siis sa ei ole informeeritud, kui sa loed siis
oled valesti informeeritud. Ajakirjandus jääb ka siis kui kriis on kõigile
nähtav, selliseid artikleid sildistama kui paanikakülvajaid. Sellegipoolest
saab lõpetada optimistliku noodiga – me elame paremini kui ükski meie seni
elanud esivanem, reisime rohkem, magame pehmemates voodites, meil on
käeulatuses kogu maailma kultuuripärand – tasub rõõmustada selle üle mis meil
on ja lihtsalt teadvustada, et nii nagu meie oleme surelikud on ka kõik senised
tsivilisatsioonid kokku kukkunud. See aga
ei tähenda et maa peal elu lakkaks. Ning Heal juhul jääb ka inimene alles...<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-7789386348118847332013-07-04T03:12:00.001-07:002013-07-04T03:12:41.130-07:00Minu videoloengud Restart Eestis juuni 2013https://www.youtube.com/watch?v=CGysT4qLfm0<br />
https://www.youtube.com/watch?v=OZTI8d5WFaI<br />
https://www.youtube.com/watch?v=6preKh_4PawAlar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-64995296321325443362012-12-22T03:11:00.000-08:002012-12-22T03:11:33.859-08:00Aira Tammemäe intervjuu Alar Tamminguga maailma majanduse teemadelhttp://www.youtube.com/watch?v=x5tpO1sCC-c&feature=youtu.beAlar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-69961013966002176072012-09-20T03:53:00.000-07:002012-09-20T03:53:12.071-07:00Küsimused ja vastused maailma majanduse tervise kohta
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET">1.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt;">
</span></span><!--[endif]--><span lang="ET">Te olete korduvalt ennustanud, et
kaasaegne rahasüsteem variseb kokku. Esimestest ennustustest on möödas juba
aastaid, kas olete eksinud?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span lang="ET"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Esimese ennustuse saabuva majanduskriisi
kohta tegin ma 2008 a. kevadel, kui kirjutasin Äripäevale artikli “Suur
majanduskriis tulekul”. Sel ajal oli kriisi alguseni veel pool aastat ja
seetõttu ei võtnud keegi seda tõsiselt. Kriisidel on oma etapid ja neist ei ole
võimalik üle hüpata, aga samuti pole võimalik vältida lõppresultaati. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Praegune rahasüsteem sai alguse 1971
aastal, kui katkestati USA dollari side kullaga, ja edasine raha hulk maailmas
sõltus ainult “tarkade poliitikute ja pankurite” otsustest. Iseregulatsiooni
mehhanism likvideeriti. Vajalik oli see selleks, et eelkõige USA saaks kinni
maksta oma kulud Vietnami sõjale, sest ühegi riigi maksumaksjad ei taha oma
maksude eest sõdu pidada. Tulemuseks oli sõja kulu jagunemine üle maailma
1970-ndatel toimunud inflatsiooni läbi. Kuna süsteem stabiliseerus 1980-ndateks
jätkus nn. “õhust tekitatava rahasüsteemi” kasutamine. See süsteem ei olnud
mitte 2000 aastase rahasüsteemi evolutsiooni ja arengu tulemus, nagu näiteks
kaasaegne ehituskunst on 5000 aastase arengu tulemus, vaid raskes olukorras
vastu võetud kompromisslahenduste resultaat. Piltlikult öeldes topiti lekkivas
laevas veel kord auk kinni ja reisijatele jäeti mulje et laev on sõidukõlbulik
ja vaat et parem veel kui enne. Enamus inimesi kahjuks isegi ei mõtle selle
peale, et kaasaegne rahasüsteem on ainult 40 aastat vana ja loodud
sundsituatsiooni tulemusel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Kõik praeguse kriisi põhjustanud valed
otsused on alguse saanud rahasüsteemist, mis lubab raha tekitada õhust ja siis
selle välja laenata. Kohe peale süsteemi loomist oli selge, et võlal põhinev
rahasüsteem ei saa pikaajaliselt töötada ja see on sisuliselt püramiidskeem, kus
eelmiste võlgade tagasisaamiseks peavad pangad kogu aeg välja antavate laenude
kogust suurendama. 40 aastase arengu tulemusena on süsteem jõudnud olukorda kus
kokku jooksmist ja krahhi ei saa enam vältida, küll aga edasi lükata. Ja
kahjuks enamus inimesi ning pankureid eelistavad valu ja raskusi edasi lükata
ning eelistavad hilisemat, suuremat ja pikaajalist piina lühiajalisele kuid
kohe saabuvale kiirele šokile. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Öleda et rahasüsteemi kokku varisemise
ennustus on ekslik on sama, kui vaadata 85 aastase haige rauga elu ja imestada,
et ta polegi veel 91 aastaselt ära surnud. Asju tuleb vaadata suuremas
perspektiivis ja mitte imestada kui ta ka 96 aastaselt veel elab<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET">2.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt;">
</span></span><!--[endif]--><span lang="ET">Kas Euroopa probleemid ei hakka
lahenema? Poliitilise kokkuleppe alusel kokku pandavad
stabiliseerimismehhanismid EFSF ja ESM ning kekspanga lubadus piiramatult
järelturult võlakirju osta on ju olukorra rahustanud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span lang="ET"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-left: 18.0pt;">
<span lang="EN-US">Selge vastus on
“ei”. Lühiajaline valuvaigisti ei suuda ravida haigust. Hetke olukord on see et
poliitikud üritavad kogub aeg teha midagi, kriisi nõupidamised, abipaketid,
stabiilsusmehhanismid. Kogu aeg üritatakse ehitada silda, mis kuhugi ei vii.
Tegelikkuses oleks vaja vastupidi lõpetada sekkumine ja lasta süsteemil ise
korrastuda läbi pankrottide. Mida kiiremini suuremad pangad, kes on raha
valesti välja laenanud pankrotti lähevad seda kiiremini me august välja
pääseksime. Kuid kuna sellega kaasneksid sotsiaalselt ebameeldivad tagajärjed
ja tõenäoliselt ka võimul olijate mitte vabatahtlik lahkumine, siis selle peale
ei minda. Paraku tuleb valu hiljem tagasi ja siis juba palju hullemate
tagajärgedega. Kekpanga lubadus osta piiramatult järelturult võlakirju on
otseses vastuolus isereguleeruva majandusega, kus võlakirja omanik peaks
võlakirja mitte lunastamisel saama kahju vale majandusliku otsuse pärast. EFSF
ja ESM on liikumine plaanimajanduse suunas, mitte isereguleerumise suunas aga
kahjuks ei ole enamus euroopast elanud plaanimajanduses ega oska sellega
kaasnevaid ohte ette näha. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET">3.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt;">
</span></span><!--[endif]--><span lang="ET">Viimasel ajal on EUR tugevnenud
USD suhtes. Kas see näitab eurotsooni tugevnemist või USA rahasüsteemi nõrkust?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span lang="ET"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Kui valida oleks nende kahe vahel siis
ütleks et USA rahasüsteemi nõrkust, sest rääkida eurotsooni tugevusest suudab
ainult paadunud valvenaeratusega poliitik. Kahjuks ei ole turud enam juba
pikemat aega isereguleeruvad. Sekkutakse nii võlakirja turgudesse (Euroopa Keskpanga
tugiostud), aktsiaturgudesse (USA-s on Presidendi juurde moodustatud spetsiaalne
komisjon kelle ülesanne on sekkuda vajadusel aktsiaturgudesse, et vältida
paanikat), raha trükitakse lihtsalt
juurde (USA-s kvantitatiivne lõdvenemine), valuutaturgudesse
(keskpankade tugiostud), väärismetallide turgu (hiljutine skandaal kulla
hinnaga manipuleermisest suuremate pankade poolt).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Ehk kokkuvõtlikult öeldes EURUSD kurss
peegeldab segadust maailmas ja pole objektiivne näitaja.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET">4.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt;">
</span></span><!--[endif]--><span lang="ET">Kui kaua võib kaasaegne
rahasüsteem veel vastu pidada?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span lang="ET"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">Kahjuks on praegu eesmärgiks selle süsteemi
turgutamine, mitte süsteemi reform. Kaua selline süsteem vatu peab sõltub
poliitilistest otsusest, mis suudavad süsteemi hinges hoida, aga ei suuda
vältida kokku kukkumist. Praegu on poliitilisi võtteid veel piisavalt . On
võimalik pikendada laenutähtaegu ja kuulutada välja moratooriumeid ning
külmutada võlakirja omanike rahasid. See kõik lubaba pankade bilansis endiselt
säilitada vara, millel tegelikult ei ole väärtust. Kõik see lükkab kriisi ja
mulli lõhkmist edasi. Mullide lõhkemisel on kaks võimalust, kas see juhtub
pauguga nagu oli N Liidu lagunemine või sisinaga nagu oli Rooma riigi rohkem
kui sada aastat kestev allakäigu faas. Pauk võib käia suhteliselt ootamatult,
järsku kuulutatakse pangas olevad varad külmutatuks ja seejärel otsustavad
“targad” komissarid palju sa iga kuu oma vara kasutada saad. Midagi ei ole
imestada kui see toimub enne 2015 aastat, võib-olla isegi see aasta. Sisinaga lõhkemisel on oodata järjest
suurenevat ja kiirenevat inflatsiooni, mis algselt hoiab süsteemi veel koos,
kuid pikaajaliselt on veelgi hävitavam. Siinkohal meenutaks Oswald Spenglerit,
kes mainis et tsivilisatsioonide allakäik on mitme sajandi pikkune protsess.
Teatavasti ennustas ta 1920-ndatel aastatel, et lääne tsivilisatsioon on asunud
paratamatusse allakäigu faasi, kuid lisas kohe et ei ole väga vaja muretseda,
sest enne kui allakäik kõigile nähtavaks muutub ehitatakse 1 ja 2 miljoni
elanikega linnade asemele 10-15 miljoni elanikega linnad, arendatakse kõvasti
tehnikat ja teadust ning alles siis kui linnade ümber asuv maa-elu on lõplikult
välja kurnatud muutub allakäigu protsess nähtavaks. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span lang="ET">5.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt;">
</span></span><!--[endif]--><span lang="ET">Kuidas saab nn tavaline inimene
oma sääste kõige paremini kaista?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span lang="ET"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="EN-US">See on trikiga küsimus, kus ma peaks asuma
kulda kiitma. Tegelikult mulle kuld ei meeldi, seda ei saa süüa, see ei maksa
dividendi ega anna rahavoogu. Kuid söömise asemel kõlbab see hästi rahaks. Ma
tahaksin oma sääste hoida kindlas kohas. Ma ei taha kulda, kuid hetkel ma ei
taha midagi muud. Kuld on ainus finantsvara, mis asub väljaspool pangandussüsteemi
ja elab üle finantssüsteemi kollapsi. Ja kuna ta asub väljaspool
pangandussüsteemi siis on kõik pangad ja investeermisnõustajad kulla igavesed
vastased. Muide huvitav on see, et maailma keskpangad peavad ikka veel kulda
rahaks. Isegi Kreeka ei müü oma võlgade
katteks kulda ja enamus maailma riigid suurendavad oma kullareserve. Ainult
Eesti usub et kekpanga bilansis olevad võlakirjad on stabiilsed ka
pikaajaliselt. Aga ka mulle meeldiks et praegu on tegemist ajutiste raskustega,
et terendumas on uus helge koidik ja sõna “inflatsioon”kaob igaveseks nii meie
kõnepruugist ja ÕS-ist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-24936375251148887262012-08-13T05:43:00.000-07:002012-08-13T05:43:21.888-07:00Vastus küsimusele - Kellele kõik (Kreeka, Itaalia, Saksamaa) võlgu on ?<span class="Apple-style-span" style="color: #414141; font-family: verdana; font-size: 12px;">Võlgu ollakse pankadele, aga nüanss on selles, et see raha mida pank välja laenab ei ole panga raha, vaid see tekitatakse laenamise hetkel ja kui kunagi laen tagasi makstakse, siis panga bilansis see nii-öelda kustutatakse. Vanasti oli see nn. raha tekitamise õigus valitsustel, aga kuna valitsus hakkas raha liiga palju juurde trükkima, siis tekkis inflatsioon ja leiti et parem on kui raha emiteerivad pangad laenudena. Süsteem toimis sinnamaani kuni laenud tagasi tulid, aga riigid leidsid et parem on laene mitte ära maksta vaid refinantseerida laenud uute laenudena, ega plaani kunagi laene tagasi maksta. Selge et selline süsteem sai töötada ainult lühiajaliselt. Siit ongi kriisi juured pärit. Süsteem on tegelikult töökõlblik, kui oleks üks lisatingimus mida praegu ei täideta. Nimelt peaks koheselt võlgade hilinemise korral nõudma välja tagatisi ja kui neid pole (ja riigid üldiselt ei anna kinnisvara tagatisi) siis pank kes on andnud välja halva laenu peaks minema pankrotti . Süsteem saaks hakata korrastuma. Seni kuni üritatakse midagi päästa läheb ühtlaselt halvemaks. Eurosüsteemi lagunemise korral läheb pauguga halvaks, aga seejärel hakkab uus tõus. Nii et valida on kas virelemine ja siis pankade pankrott või kohene pankrott ja süsteemi tervenemine. Praegusel hetkel on tehtud valikud virelemise suunas ja tõenäoliselt tehakse järgmine valik võlgadest vabanemiseks hüperinflatsiooni käivitumise näol. Selleni läheb aga veel mõned aastad aega..</span>Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-90584955524814171482012-05-19T14:50:00.000-07:002012-05-19T14:50:00.330-07:00Miks ma ei usu massiteabevahendeid ega loe tavalisi uudiste portaale<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Kui
ma olin noor poiss, siis ajakirjandus tähendas minu jaoks tõde.
Ajakirjanikud olid justkui kõrgemad jumalused, kes tegid tähtsat tööd ja
uurisid keerulisi teemasid, said neis selgusele ja läbi oma
kirjutiste muutsid ka mind valgustunuks. See, mis juba ajalehes
kirjas, oli ainuke ja lõplik tõde, mida ei tulnud pähegi kahtluse alla seada.
See, et Saksamaal oli propagandaministeerium, et 20. sajandil on masside
teadvusega manipuleeritud enneolematus ulatuses, ei mahtunud isegi mu kõige
fantastilisematesse unenägudesse. Oli üks tõde ja selle sain ma teada
ajakirjandusest. Punkt.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Kuid
vähehaaval hakkas see tõde murenema. Selgus, et kõike ei saa lehest teada.
Väikese poisina avastasin, et Soome televisiooni poole aasta filmide kava ei
ole võimalik lugeda “Noorte Häälest” ega “Sirbist ja Vasarast” vaid
läbi kopeerpaberi trükitud õhukestelt lehtedelt, mida vanemad oma töölt koju
kaasa tõid. Veel vanemaks saades sai juba samasuguselt paljundatud paberilt
lugeda esimest erootika saladusi paljastavat teost “Virsiku oksad” ja praegu
esoteerikalettidele kuuluvat tõlkekirjandust, mis käsitles UFO-sid ja teisi
enneolematuid fenomene. Tekkis küsimus , miks see liigub põranda all, kuid see
sai peagi vastuse. Riigisüsteem on selline, et avalikult sellest ei
räägita ega kirjutata, kuid otsides on võimalik ka selliste teemadega kokku
puutuda.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ja
kuigi pilt oli laiemaks muutunud, ei murendanud see minu usku ajakirjandusse.
Sealt olid mõned asjad puudu, kuid kõik, mis kirjas oli, oli ikkagi
tõde. Inimesed on ju kirjutatu endale selgeks teinud. Lood välispoliitikast,
sõdadest ja nende põhjustest, näiteks Küprose osalisest annekteerimisest
Türgi poolt , olid täidetud faktidega ja see kõik oli taas tõde.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Kuid
minu maailm laienes edasi. Mingil hetkel sain aru, et info, mis lehes
kirjutatakse, on võib olla õige, aga see ei kajasta kõiki asjaolusid ja
võibolla just huvitavamad on puudu. Selgus, et väikese poisi palju
huvitavam info tuli mõne täiskasvanu suust, kes isiklikult osales Iraani šahhi
visiidi organiseerimisel Tallinnas, kui ametlikust teadaandest, et see ja see
inimene külastas Tallinna. Ja ega leht ei saa ka kirjutada, et meie riigijuht
ajas Riia ja Tallinna nimed segamini. Kui siit hüppan korraks tänapäeva,
siis antud teemat on üritatud lahendada “rahva-valgustus-kultuuriajakirja” Kroonika
ja tema rahvusvaheliste kolleegide kaudu, kuid peale selle, et sellised lood
tekitavad teravaid emotsioone ja alateadlikku samastumist oma kangelastega
ja nende elust osasaamist, ei ole sellisel infol ega teadmisel isegi
väärtust, mis ületaks haugi mälu ehk kolme sekundit. Aga tagasi minnes, siis
sellise info vastu huvi tundmine on loomulik areng ja teatavas eluetapis
võibolla isegi arenguks vajalik. Kuid peale 30. eluaastat peaks see lektüür
jääma noorematele.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ja
siis tuli perestroika ning maailm lendas tagurpidi. Tundus, et absoluutne tõde
on ikka veel olemas ja teiselt poolt ei saanud enam ajakirjandusest
aru. Tõde justkui polnud. Purjus autojuhile antakse O-tähega
numbrimärk, et teda kui potentsiaalset ohtu liikluses paremini ära tunda ja
lehes on kaks arvamuslugu – üks poolt ja teine vastu. Kumb on siis
õige? Ei saa ju olla, et kaks arvamust, mis pealegi on vastandlikud, on
mõlemad õiged. Kindlasti eksisteerib üks ja kõrgem tõde. Inimene, kes on selle
märgi saanud, kirjutab endast lähtuvalt kritiseeriva loo ja teine endast
lähtuvalt pooldava loo, aga kui vaadata kõrgemalt , sealt kus isiklikud
motiivid on kõrvale jäetud, sealt peaks tulema ju üks õige vastus.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Segadus
aina suurenes, kuni järsku läks lahti laulev revolutsioon, ja nüüd ei olnud
enam kahtlust, kus on tõde. Tõde on siinsamas, tõde on see, mida pole
palju aastaid räägitud, aga on vaikselt mõeldud.. Tõde on oma riik, oma
riigipiir, oma raha, tõde on vabadus. Ei mingit kahtlust, taas oli saadud järje
peale. Maailm hakkas toimima nii nagu ta tegelikult on. Ja lehed ning
televisioon kajastasid ka kõike nii nagu oli. Võis ju kajastada vastuolusid
eestlaste ja interrinde vahel, kuid igale terve mõistusega inimesele oli selge,
kus pool on tõde. Natuke arusaamatu oli, miks rahvusvahelised ekperdid üldse
mingite Narva venelastega inimõigustest käisid rääkimas, sest neil oli
peamine inimõigus olemas. Õigus minna venemaale ja seal elada nii nagu nemad
tahavad. Meie oleme siin Eestimaal ja otsustame nii nagu meie tahame. See on ju
meie maa. Sellised mõtted liikusid minu kui noore poisi peas ja ajakirjandus
kinnitas sedasama.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ning
ühel hetkel oli Eesti vaba ning polnud mingit kahtlust, et ajakirjandus on
edaspidi taas tõe teenistuses. Kuid oh häda, vahetult peale vabanemist hakati
rääkima midagi pragmaatiliselt poliitikast ja sellest, et meie oleme küll
omaette riik, aga Tśetśeeniat, nende riiki, meil tunnustada pole
vaja. Huvitav, meie küll rõõmustasime, kui Island meid tunnustas, miks me siis
ise teistele seda sama edasi ei anna. Kas neil pole siis õigust vaba olla? Aga
need mõtted kadusid ruttu ja elu jätkus, kuid arusaamine ajakirjanduse aususest
hakkas vähehaaval murenema. Hakkasin märkama, et lehtedes kujundatakse
hoiakuid, mitte ei kirjutata faktidest. Hakkasin märkama, et isegi sellistes
rubriikides nagu kriminaalsed teated, kujundatakse hoiakuid, sest kirjutatud
faktid olid natuke kummalised. Näiteks loed, et toll konfiskeeris 200000
salasigaretti. Kakssada tuhat, milline kohutav kogus. Kuid miks ei kirjutata
mitu pakki, mitu plokki või kasti ära võeti. Ja kuna ma ise töötasin sel hetkel
toitlustuses , siis tundus mulle 20 kasti suitse võrreldes ladudes virnades
asetsevate kogustega imeväiksena, erinevalt tavainimesest, kellel tekkis tunne,
et see on enneolematu kogus. Ja millegipärast mainiti teadetes New
Yorgist kõikvõimalike uimastite konfiskeerimisel alati, et selle
tänavakaubanduse väärtus on miljoneid dollareid, aga mitte kunagi ei lisatud,
et Afganistanis on selle omahind võib olla tuhat korda väiksem. Aga kuna ma ei
olnud selle teema spetsialist, siis unustasin sellised küsimused kiiresti.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Endiselt
oli ajalehti ja ajakirju huvitav lugeda, ning endiselt oli veendumus selles, et
sealt saab täpset ja objektiivset infot, minus kõrge. Kuidagi imelik oli
lugeda, et mõni tuntud inimene keeldus ajakirjandusega suhtlemast väites, et
nad moonutavad infot ja kirjutavad valesti.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Siis
tegi elu mitu pööret ja avastasin end ülikoolis õppimas psühholoogiat.
Ning taas oli mul teada, kust saab teada inimese kohta tõde, loomulikult
psühholoogide käest ja nende tarkadest raamatutest ja kõige targemad neist
töötavad ülikoolide juures ja teevad teadust. Ning tõe monopol ongi seal
teadlaste käes. Enam ei olnud vaja vaadata ajakirjanduse poole vaid teadlaste
poole. Ja teadlased - nemad olid isegi nii tublid, et suutsid ajakirjanduse
lahti hammustada. Seal on ju PR kampaaniad, mis toimivad teatavate
seaduspärasuste alusel, uue erakonna uudsuse efektid, nõks kuidas arikli
loetavust suurendada sealt mõni tsitaat välja tuues, teksti ja pildimaterjali
optimaalne suhe, pealkirja koostamise metoodika <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>jne, jne. Maailm oli taas selge ja paigas.
Ning kuigi enam ajakirjandusest tõde teada ei saanud, oli olemas sellest kõrgem
vorm, kes rääkis ära, mis moodi asjad on. </span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ja
siis plahvatas pomm, sattusin psühholoogiaga ootamatult alateadvuse juurde. Mis
asi see siis on, kas ma polegi enda peremees. Okey, võib-olla on olemas
mingisugune hüpnoos, kus inimene pannakse tegema seda, mida ta ei tea. Aga kui
ma olen terve selge mõistuse juures, siis juhin ju mina ennast, mitte
alateadvus. Järsku aga avastasin, et see teema on palju suurem ja laiem, kui
seda ülikoolides õpetatakse ja see on justkui veel kõrgemal tavalisest
teadusest. See isegi selgitab ära, miks teadlased nii või teisiti mingisse
teemasse suhtuvad. Ja järsku sain aru, et psühholoogia on ise oma alateadlikest
mõjutustes nii mõjutatud, et ta sellest aru ei saa. Kohe kirjutan täpsemalt,
sest kui ma piirduks ainult eelmise lausega, siis jääks see mitte ainult teile,
vaid ka mulle endale seda artiklit üle lugedes arusaamatuks. Esimesel kursusel,
kui räägitakse psühholoogia ajaloost, siis mainitakse tähtsa näoga, et filosoof
Kant ütles kunagi, et psühholoogia ei muutu kunagi teaduseks, sest seal ei saa rakendada
matemaatikat nii nagu füüsikas. Ja lisatakse, et ta eksis, sest praegusel
hetkel psühholoogia mõõdab, arvutab, liidab ja lahutab nii, et lõputööde
kaitsmine ei ole arutelu psühholoogia üle, vaid magistritöö statistikas. Äge!
Kõik on viidud numbritesse ja kui numbreid pole, siis see pole teadus, vaid
intellektuaalselt huvitav lugemine, millel teaduse ja tõe koha pealt, mille
jünger teadus on, pole mingit väärtust Aga miks see nii on . Jätkasin oma
lugemisi ja uuringuid ning siis plahvatas, et kollektiivselt eksisteerivad
samad protsessid, mis individuaalselt. Kui suured riigijuhid on
tundnud lapsena alaväärsust, sest nad on lühikest kasvu ja püüavad
saavutada ennast tõestades järjest rohkem võimu, siis samasuguse alaväärsukompleksi
süstis Kant ka psühholoogiateadusesse ja seda püütakse nüüd juba paar sajandit
kompenseerida. Ning tulemuseks on teaduslikud uurimised, mis ei tegele
enam sisuga vaid vormiga. Peaasi on justkui tõestada Kantile , et ta eksis. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Psühholoogilised uuringud on sarnased Shakespeare
teoste uurimistele kus mõõdetakse tindi kvaliteeti, tähtede vahelisi kaugusi ja
sõna “armastus” esinemissagedust ning viikse need korrelatsiooni. Ehk nagu
ütles kunagi üks tuntud eesti psühholoog, teeb psühholoogia kindlaks, et
odaviskajate stressiaste on suurem kui kettaheitjatel, aga mida sellega peal
hakata, ta ei tea. Nii jõudsin arusaamisele, et psühholoogia on kriisis,
aga ega seda ju siis koha peal öelda ei või, kui tahad diplomi saada, siis pead
íkka oma statistika ära tegema. Jätkasin siis oma õpinguid püüdes mõista taas
tõde, aga seda tõde, mis jäi õpikutest kõrgemale. Õnneks avastasin, et ka sel
teemal on kirjutatud palju raamatuid, ainult need ei kuulunud ülikooli
õppekavadesse. Teemal pikemalt peatumata, toon neist kaks: Carl Jungi “Mina ja
alateadvus”, mis on hästi oluline mõistmaks seda, miks ma ikkagi ei usu
massiteabevahendeid ja Ken Wilberi “Kõiksuse lühilugu”, mis kirjeldab
mismoodi inimese areng käib ja mismoodi nähakse maailma igal arenguetapil
ja kust sain teada, et see, mis minuga toimub, on normaalne tervitatav
arenguprotsess, mitte patoloogiline ühiskonda eirava mõttetsükli vohamine.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Loomulikult
on siinkohal mõnel kriitikul mõte, et miks ma pean just neid mõtteid tõeks,
sest ka nende autorite mõtteid saab kahtluse alla seada. Saab
kindlasti, aga siis juba taas järgnevalt tasandilt, mitte lapse tasandilt, kes
10. aastaselt võibolla arvab, et tal pole koolis vaja käia. Neid
võib kahtluse alla seada alles siis, kui oled need endale selgeks
teinud</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Nii
jõudsin ma arusaamisele, et teadlased polegi kõige targemad inimesed, vaid
tavalised inimesed, kes on mõjutatud oma alateadlikest veendumustest sama
palju, kui kõik teised.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Kuna
konventsionaalset psühholoogiat ei saanud ma enam usaldada, uurisin oma
uute teadmiste valguses natuke ärimaailma. Ja siin läks kõik täiesti sassi.
Kuigi faktid ja arvud olid enamuses ajalehtedes õiged, siis nende tähendused ja
tõlgendused erinesid minu omadest nagu öö ja päev või reket ja rakett.
Oma tähelepanekute ja tõlgenduste kohta olen ma kirjutanud mitu artiklit,
kuid avastasin, et elu veereb ikka oma rada, neid mõtteid polegi justkui
kellelegi vaja. Tõenäoliselt tabab sama saatus ka seda artiklit, aga
sellegipoolest jätkan. Ühesõnaga jõudsin veendumusele, et kahel teemal, mida ma
valdan, on objektiivse info kättesaamine raskendatud. Lisaks avastasin, et
kui mõnes nädalalõpu populaarses raadiosaates puudutatakse mõnda teemat,
millest ma tean natuke rohkem, siis aetakse seal taas viisakalt öeldes jama.
Tekkis mõte, et äkki on teiste teemadega ka nii, äkki seal aetakse ka jama ja
me kõik usume. Mis oleks kui uuriks neid teemasid ise ja vaataks, mida arvavad
asjade kohta inimesed, kes on mõne teema endale selgeks teinud ja kes ei kuulu
peameediasse ega peateadusvooludesse. Ja nüüd plahvatas teine pomm. Tundus, et
kõigil aladel alates bioloogiast kuni füüsikani on olemas teisitimõtlejad. Ja
imelik, et nende teooriaid kuulates ja uurides hakkas maailm üha rohkem paika
minema. Enam ei tundunud Darwini teooria atraktiivne, sest see on otseses
vastuolus matemaatilise tõenäosusteooriaga ja täiesti arusaadavaks muutus ka
see, miks sellest kinni hoitakse. Läbi Thomas Kuhni teose
“Teadusrevolutsioonide struktuur” sai selgeks, mismoodi areng on hüppeline
ja miks uued õiged ideed kohe võidule ei pääse. Leidsin, et geenis oleva
määratu suure infohulga päritolu peaks olema geenitehnoloogiaga tegelejate
esmane huviala, aga lugeda selle kohta ei ole kuskilt. Aga see on ka loogiline,
sest ainus koht peale geenide, kus me näeme korrastatud informatsiooni on
inimese loodud informatsioon. Mõtiskleda, selle üle kust sai informatsioon
geenidesse oleks pannud ka Darwini pea suitsema. Lihtsam on seda teemat
eirata.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span> Majanduses sain teada 60.
aastastest majandustsüklitest ja sellest, mis meid ees ootamas on. Oswald
Spengler zuumis mu pilti maailmast veel suuremaks ja hakkasin mõistma
tsivilisatsioonide tekke, kasvu, tipu ja languse paratamatust
ning tõin selle teadmise praegusesse hetke. Need teadmised ei teinud
mulle rõõmu, kuid andsid ikkagi toetuspinna. Ega asjata öelda, et tõde teeb
vabaks. Ja sain taas aru, miks selliseid teemasid ajakirjandus ei saa
käsitleda. Need on liiga sügavad ja puudutavad meie eksistentsi selliseid
tahke, millega me hea meelega üldse kokku ei puutu. Ja nii ongi käesoleval
hetkel minu tõde see, et ajakirjandusest ei saa teada tõde, küll aga
uurides mingi ala spetsialistide , eriti nn ketserite ja peavoolust erinevate
autorite teoseid otse.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ja
kõige selle juures mõistan, et enamuses ei viitsi inimesed seda tööd teha, või
siis võtavad mõne fakti lihtsalt teadmiseks. Mida annab
tavalisele suitsetavale naisterahvale teadmine, et tema suitsetamissoovile
pani aluse Edward Bernays USA-s, kui ta tubakafirmade palvel muutis
naiste suhtumist suitsetamisse nii, et selle tulemusena hakkasid naised
suitsetama rohkemgi kui mehed. Kui autor seda ise poleks tunnistanud, siis
alljärgnev psühhoanalüütiline selgitus tunduks tõenäoliselt jabur. Nimelt oid
XX sajandi algul suitsetajad ainult mehed ja tubakafirmad olid hädas, sest
nende turg oli ainult pool rahvastikust. Nii nad pöördusidki Barnesi
poole, kes oli masside mõjutamisega kuulsaks saanud, et uurida, kas on võimalik
seda suhtumist muuta. Barnes asus teemaga tegelema ja alustas sellest, et
uuris, mis tähendus on suitsul naise jaoks. Psühhoanalüütikutega kohtudes
sai ta teada, et vaja on muuta suitsu alatadlikku tähendust naise jaoks ja
temalegi ootamatult selgus, et sel ajajärgul tähendas suits naisele sümboolselt
peenist. Ja loomullikult ei ole sellist kaupa võimalik naisele müüa. Barnes
seadis endale eesmärgi muuta seda sümbolit ja ta sai sellega hakkama. Ta kogus
kokku naised, kes olid valmis avalikus kohas korraga suitsu ette panema.
Seejärel organiseeris meeleavalduse, mis sümboliseeris naise soovi olla
iseseisev, kutsus sinna ajakirjanduse esindajad ja siis ootamatult panid kõik
naised korraga suitsud ette. Suitsu tähendus muutus ühe hetkega, nüüd oli see
naise iseseisvuse sümbol. Ajalugu oli muudetud ja tubakafirmade kasumid
päästetud.</span><span lang="EN-US" style="mso-ascii-font-family: Cambria; mso-bidi-font-family: Cambria; mso-hansi-font-family: Cambria;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman";">Ja
selliseid näited on XX sajandist lõputult. Tekib küsimus, kas me
tahame seda, mida me arvame, et me tahame. Minu jaoks on vastus ei. Ja kuigi ma
kasutan internetti, olen Facebooki konto omanik, loen uudiste pealkirju, jälgin
ma üha teravamalt, kus on need kohad kus mulle söödetakse väärad mõtted ja
hoiakud, mis on kellelegi kasulikud ja kahjuks leian ma neid kogu aeg. Ja
huvitaval kombel ei ole see nii, et keegi konkreetne isik otsustab, et
vaja on anda seda infot sellise kujuga, vaid süsteem on muutunud ise
tsenseerivaks. Peavoolust erinevat infot saad samamoodi kätte, kuid selle
juures on olemas hoiak, et see on kiiksuga inimeste jaoks. Aga kui prooviks
uskuda, et kõik see, mis ma maailmast arvan, on ainult osa
tõest. Et maailm on palju laiem ja palju mitmetahulisem ja varjatud
tahkude esiletoojad on need, keda ajakirjandus ja ka teadus praegusel
hetkel eiravad. Milliseks muutub siis inimese maailm? Ja minu vastus
sellele on, et algul läheb maailm sassi, täiesti sassi, aga seejärel tekib
kord, ja maailm on ootamatult palju rohkem arusaadav. Puzzle tükid astuvad ootamatult
kohale. Ja seda puzzlet lahendad juba sina, mitte ei anta sulle lahenduskäiku
ette…<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman';"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-autospace: none;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-24886357586508431042012-04-08T08:18:00.001-07:002012-04-08T08:27:17.360-07:00Maailm nii nagu mina seda näen - filosoofiline mõtisklus.<!--[if gte mso 9]><xml> <o:officedocumentsettings> <o:allowpng/> </o:OfficeDocumentSettings> </xml><![endif]--> <!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:trackmoves/> <w:trackformatting/> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:donotpromoteqf/> <w:lidthemeother>EN-US</w:LidThemeOther> <w:lidthemeasian>JA</w:LidThemeAsian> <w:lidthemecomplexscript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> <w:splitpgbreakandparamark/> <w:enableopentypekerning/> <w:dontflipmirrorindents/> <w:overridetablestylehps/> <w:usefelayout/> </w:Compatibility> <m:mathpr> <m:mathfont val="Cambria Math"> <m:brkbin val="before"> <m:brkbinsub val="--"> <m:smallfrac val="off"> <m:dispdef/> <m:lmargin val="0"> <m:rmargin val="0"> <m:defjc val="centerGroup"> <m:wrapindent val="1440"> <m:intlim val="subSup"> <m:narylim val="undOvr"> </m:mathPr></w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" defunhidewhenused="true" defsemihidden="true" defqformat="false" defpriority="99" latentstylecount="276"> <w:lsdexception locked="false" priority="0" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Normal"> <w:lsdexception locked="false" priority="0" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="heading 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 7"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 8"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 9"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 7"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 8"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 9"> <w:lsdexception locked="false" priority="35" qformat="true" name="caption"> <w:lsdexception locked="false" priority="10" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Title"> <w:lsdexception locked="false" priority="1" name="Default Paragraph Font"> <w:lsdexception locked="false" priority="11" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtitle"> <w:lsdexception locked="false" priority="0" name="Body Text 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="22" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Strong"> <w:lsdexception locked="false" priority="20" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="59" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Table Grid"> <w:lsdexception locked="false" unhidewhenused="false" name="Placeholder Text"> <w:lsdexception locked="false" priority="1" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="No Spacing"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" unhidewhenused="false" name="Revision"> <w:lsdexception locked="false" priority="34" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="List Paragraph"> <w:lsdexception locked="false" priority="29" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Quote"> <w:lsdexception locked="false" priority="30" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Quote"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="19" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtle Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="21" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="31" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtle Reference"> <w:lsdexception locked="false" priority="32" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Reference"> <w:lsdexception locked="false" priority="33" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Book Title"> <w:lsdexception locked="false" priority="37" name="Bibliography"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" qformat="true" name="TOC Heading"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--> <!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:Cambria; mso-ascii-font-family:Cambria; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Cambria; mso-hansi-theme-font:minor-latin;} </style> <![endif]--> <!--StartFragment--> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Maailm nii nagu mina seda näen -<span style="mso-spacerun:yes"> </span>filosoofiline mõtisklus. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US"><o:p> </o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Milline on maailm, selle kohta on igal inimesel oma maailmavaade. Mõnikord see peegeldab tegelikkust, aga tihti on see eelarvamuste ja seisukohtade kogum, mis on kogunenud enamasti oma vanematelt ja millele on lisatud meedia seisukohad. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Eriti tugevad on meedia seisukohad siis, kui inimesel endal antud küsimuses seisukoht puudub või ta puutub antud teemaga kokku esmakordselt. Kui meedia ikkagi mingis riigis toimuva kohta kirjutab, et seal on terroristid ja separatistid korraldanud plahvatusi, siis on raske <span style="mso-spacerun:yes"> </span>neid võtta vabadusvõitlejatena, kes seisavad demokraatlike vabaduste eest. Ja kui sa ka oled vabadusvõitleja ja sul õnnestub saavutada vabadus ja iseseisvus, siis kaob kohe peale oma vabaduse saamist teiste vabaduse püüdluste mõistmine, seda eelkõige välise surve ja reaalpoliitika mõjul. Kahjuks on ka Eesti siin samasugune nagu teised, tarvitseb vaid meenutada, et iseenda vabadus oli armas aga ametlikku seisukohta Tsetseeni riigi toetuseks meilt ei tulnudki. Ei peatu siin kohal rohkem poliitikal, sest termin poliitika on räpane mäng on juba piisavalt ära leierdatud ja igaüks oskab tuua siia lõputuid näiteid sellest, kuidas peaks olema ja mis tegelikult on. Ja loodan et kõik saavad aru ka sellest et ükskõik palju nad ka lõunalauas või kolleegidega päevapoliitilisi küsimusi ei aruta - sellest ei muutu midagi. Tekkib isegi küsimus milleks arutada, kas seda energiat ei võiks kusagile mujale ringi suunata. Kuid maailmas ja elus on asju mida saab muuta ja mis on meie kontrolli all. Ja siinkohal siis esimene tõde – ära kuluta emotsionaalset energiat poliitiliste sündmuste kommenteerimisele, seda energiat võib ka mujal vaja olla. Ole lihtsalt jälgija ja tunneta kust tuul puhub. Sinul on oma mõjuväli kus efektiivselt toimida, ja see on igal inimesel erinev. Kui sul on kümmekond juhitavat, siis käitu ja juhi seda nii eetiliselt kui suudad. Võimalik et piirkond mida mõjutad on suurem. Linnapea, maavanem – nende otsustest sõltub juba rohkem. Riigikogu jätaks välja, aga ka ministrite presidendi võim ja otsused on märkimisväärsed. Põhiline on aru anda, et ise tuleb talitada maksimaalselt eetiliselt, sest endast kõrgemate elu sa mõjutada ei saa. Konflikt tekkib siin sellega, et kui enda arust eetiline käitumine läheb vastuollu ülemuse omaga ja kui<span style="mso-spacerun:yes"> </span>jääda jäärapäiseks siis võidakse lahti lasta. Ja ülemuse poolt allapoole vaadates on konfliktil veel teine nüanss juures, sest ülemus näeb enamasti suuremat terviklikku pilti kui alluv. Ühest nõu on siin raske anda, aga<span style="mso-spacerun:yes"> </span>peamine on aru saada, kas mõni otsus on tingitud emotsionaalsest turbulentsist ja alateadlikust soovist teisele ära teha või oma alaväärsukompeksi lahendamisest võttega mis lahenduseni ei vii. Nii et siinkohal on eelisseisuses see, kes suudab näha toimuva vastuolu tagamaid. On see kuskil mõne mineviku konflikti järelkaja, on see võimuvõitlus nokkimisjärjekorra nimel firmas või on selle taga soov lihtsalt olla keegi või hoopis avaldada muljet vastassugupoolele. Selles kohas on endalt hea küsida, mis on minu ettepaneku varjatud motiivid või mis on minu varjatud motiivid seda ettepanekut tagasi lükates.<span style="mso-spacerun:yes"> </span>Ja peamine on siin jääda ausaks. Vähemalt enda ees, kui teistele ei julge enda tõelisi motiive väljendada. Ideaalvarianti, kus otsustamise aluseks on eetilised ja ausad põhimõtted ning eesmärgiks on tulevikus maksimaalse kasu saamine natuke suuremale üksusele kui on inimene ise ja tema lähikondlased juhtub tegelikkuses väga harva, kuigi otsustaja just nii võibki arvata.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Aga nüüd teiste teemade juurde et eraldada terad sõkaldest.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Alustame ajakirjandusest. Ajakirjandus püüab ennast tunnetada sõltumatuna, ja nende vabadusaste on kindlasti kraadi võrra kangem kui poliitikutel, kuid nende puhul tuleb aru anda, et ka nemad on oma ajastu ohvrid, ehk eelkõige sõltuvad mitte inimlikest, igavestest (et mitte öelda jumalikest) väärtustest vaid oma ajastu seisukohtadest, mis on nende jaoks absoluutseks tõeks. Varjatud tsensuuri mida nad ise teostavad ei ole nad võimelised nägema ja peavad seda inimeste õiguste kaitsmiseks. Teisitimõtlemine mis on tegelikkuses oma ajast ees,<span style="mso-spacerun:yes"> </span>on nende jaoks kergematel juhtudel teisitimõtlemine või ekstravagantsus äärmuslikematel variantidel paanikakülvamine ja rumalus (siia alla kuuluvad nii Hawkinsi hoiatused inimkonnale ja majanduskriisi põhjuste analüüsijad). <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Kokkuvõttes võib öelda, et iga ajakirjanik suudab infot väljendada selle tasandini kuhu ta ise on oma elus jõudnud. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Internetikommentaarid. Nende puhul kehtib ka eelmine lause, need väljendavad seda kuhu kommenteerija on oma arengus jõudnud või seisma jäänud. Iga kommentaar räägib tavaliselt rohkem kommenteeritavast endast, kui teemast mida ta kommenteerib. Heal juhul jätab kommenteerija artikli, kui terviksõnumi kõrvale, haarab kinni ühest mõttest ja siis arvab selle kohta midagi. Halvemal juhul ei süvene ta artklisse vaid hakkab mingit oma mõtet kirjutama, mis ei haaku ei loogiliselt ega keeleliselt eelneva jutuga. Veelgi kurvemal juhul väljendab ta mingit emotsiooni , mille juures ta sõnavara muutub päris kasinaks ja piiratuks. Kuid tuleb aru saada, et enamus kommenteerijaid on noored, kes on oma arengu alguses ja kellel eneseväljndamine on alles väljaarendamist vajalike oskuste seas.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Õige internetikommentaar on suunatud konstruktiivselt arengule ja parimal juhul suudab arendada artikli ideed edasi sinna kuhu autor veel ei jõudnud. Ja eelkõige on ta toetav. Siin tekkib küsimus, mis siis teha, kui autor väljendab täielikku rumalust nagu näiteks üks televisioonireporter, kes ütles et USA dollar on hea turvaline raha, sest ta on tagatud USA valitsuse poolt, erinevalt kullast, mis ei ole millegagi tagatud. Tavaline hüüatus oleks - tule taevas appi. Aga seda võib lihtsalt võtta huumorina - <span style="mso-spacerun:yes"> </span>et näe, maailma on võimalik ka sellise nurga alt vaadata.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Siit on hea üle minna järgmise kontseptsiooni juurde<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Maailma duaalsus ehk vastandlikkus. Ja esitada igivana küsimus - Mis on tõde, kas tõdesid on üks või on neid palju. Kuna üks tark mees ütles kunagi –ärge esitage oma raamatutes küsimusi, ma tahan vastuseid, küsimusi on mul endal piisavalt, siis annan ka mina siin vastused nii nagu mulle tundub ja minu jaoks on õige. Muide, kas saite aru, et eelmine lause ei olnud korrektne , “mulle tundub”<span style="mso-spacerun:yes"> </span>ja “minu jaoks õige” on täiesti erinevad kategooriad. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Kõigepealt tõde, tõde on ühelt poolt suhteline, aga igal hetkel ekisteerib üks tõde. Kohe toon vastava näite. Küsimus kas on öö või päev? Vastus on lihtne, eksisteerib ainult üks variant, eriti kui pole tegu mingi hämara tsooniga vaid kell on öösel kell 2. Ei mingit kahtlust. Kus siin see suhtelisus on. Suhtelisus on küsija asukohas. Kui sa küsid seda telefoni teel Austraalias olevalt inimeselt, siis vastus võib mõlema inimese jaoks olla erinev ja mõlema jaoks olla tõene. Kus on siin absoluutne tõde? Absoluutne tõde on tõusta sellest taustsüsteemist ülespoole ja vaadata sealt antud situatsiooni peale. Kui see küsimus esitataks päikesel olles siis ei ole sellele võimalik vastata, sest kogu aeg paistab päike. Nii et päev ja öö on kokkuleppelised suurused, mida saaks defineerida nii, et öö on seal kuhu paistab peale päikese vari. Kui ma nüüd oleks filosoof, siis saaks seda teemat veel igatpidi edasi lahata. Arutleda, mis saaks ööst ja päevast siis kui päike kustub ja siis kui plahvatab, ning maa orbiit jäks päikese sisse, kuid mingit uut teadmist see ei lisaks. Peamine on see et need mõlemad on inimeste konstrueeritud mõisted mille tõeväärtus sõltub taustsüsteemist. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Inimeste puhul ongi nii, et enamus nende seisukohti millele oleks vaja anda hinnang tõde või mitte, sõltuvad taustsüsteemist ja on suhtelised. Ja siin on kaks olulist sõnumit. Esiteks ei tohi ühe taustsüsteemi tõdesid viia teise taustsüsteemi, sest seal need ei kehti. Näiteks ei saa kõrgete eetiliste kategooriatega elades Põhja koreas ellu jääda. Kui seal väljendad oma arvamust, siis mitte ainult sinu enda elulõng ei katke, vaid ka kogu evolutsiooniahel mis on sinuni jõudnud lõigatakse võimalikult kõrgelt läbi, sest tõenäoliselt alustavad oma elu Korea Gulagis nii sinu tädid, onud, kui nende lapsed. Vanaisad ja vanaemad ilmselt pääsevad, sest tõenäosus et nad selleks ajaks kui sa oled õppinud oma mõtteid väljendama,<span style="mso-spacerun:yes"> </span>veel elavad, on kaduvväike. Teiseks on tähtis jõuda arusaamisele, et ka minu enda seisukohad on enamuses suheline tõde ja nende vastandumine teistega mõttetu. Paraku aga kipub inimene oma mõtteid ja seisukohti pidama iseendaks ja kui keegi ütleb midagi minu seisukohtade vastu siis tihti tajutakse seda rünnakuna oma isiksuse pihta. Mõtted on inimesest eraldiseisvad ja neid tuleb võtta vahendina mis aitab meil maailmas paremini hakkama saada. Kui mõte oleks meie osa siis me jookseksime varsti kokku, sest meil on ühe asja kohta võimalik erinevalt mõelda ja tavaliselt inimene ei taha omada erinevaid sesikuohti. Kuid just see võime - näha asju erinevast seiskohast ja olla võimeline ühe asja kohta kahte moodi mõtlema on arenenud inimese tunnus. Hmm<span style="mso-spacerun:yes"> </span>ja muidugi on siin võimalik ka vastupidi mõelda ja öelda ,et inimene kes mõtleb ühe asja kohta kahte pidi ei mõtle üldse. Kuid minu jaoks on areng ikkagi see, et algselt on meil üks kindel kompromissitu seisukoht nagu on ülõpilastel kes igas põlvkonnas kipuvad mässama ja hiljem tekkib juurde võime näha asju laiemalt. Taas saaks vastanduda ja mainida, et üliõpilasena nähakse probleeme ja asju veel selgelt ning vanurid muutuvad alalhoidlikeks ja argadeks ning nimetavad seda kõikvõimalike filosoofiliste kategooriatena. Sellegipoolest jään ma veendumusele et võime näha arvamuste paljusust on arengu tunnus ja samas tunnustan ma noori, kes on valmis tegema revolutsioone nii nagu see Araabias pragu käimas on ja mille eest pole ka läänel pääsu. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Nii et tõe puhul on oluline leida üles taustsüsteem , kus see tõde kehtib ja selleks et jõuda kraadi võrra kangema tõeni tuleb sellest taustsüsteemist väljapoole astuda. Kui oled esimesest taustsüsteemist lahkunud, siis oled sa muidugi järgmises tautsüsteemis sees ja teoreetiliselt oleks ka seda uut kõrgemat tõde vaja vaadata taustsüsteemi kontekstis, kuid see on nüüd koht kuhu ise praegu veel ei küüni. Iga asi omal ajal. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US"><o:p> </o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US"><o:p> </o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US"><o:p> </o:p></span></p> <!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-87111884275467470232012-02-15T04:38:00.000-08:002012-02-15T04:39:17.861-08:00Artikkel Äripäevas Tavidi töös järgitavatest põhimõtetest<!--[if gte mso 9]><xml> <o:officedocumentsettings> <o:allowpng/> </o:OfficeDocumentSettings> </xml><![endif]--> <!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:trackmoves/> <w:trackformatting/> <w:punctuationkerning/> <w:validateagainstschemas/> <w:saveifxmlinvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid> <w:ignoremixedcontent>false</w:IgnoreMixedContent> <w:alwaysshowplaceholdertext>false</w:AlwaysShowPlaceholderText> <w:donotpromoteqf/> <w:lidthemeother>EN-US</w:LidThemeOther> <w:lidthemeasian>JA</w:LidThemeAsian> <w:lidthemecomplexscript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptextwithpunct/> <w:useasianbreakrules/> <w:dontgrowautofit/> <w:splitpgbreakandparamark/> <w:enableopentypekerning/> <w:dontflipmirrorindents/> <w:overridetablestylehps/> <w:usefelayout/> </w:Compatibility> <m:mathpr> <m:mathfont val="Cambria Math"> <m:brkbin val="before"> <m:brkbinsub val="--"> <m:smallfrac val="off"> <m:dispdef/> <m:lmargin val="0"> <m:rmargin val="0"> <m:defjc val="centerGroup"> <m:wrapindent val="1440"> <m:intlim val="subSup"> <m:narylim val="undOvr"> </m:mathPr></w:WordDocument> </xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml> <w:latentstyles deflockedstate="false" defunhidewhenused="true" defsemihidden="true" defqformat="false" defpriority="99" latentstylecount="276"> <w:lsdexception locked="false" priority="0" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Normal"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="heading 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 7"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 8"> <w:lsdexception locked="false" priority="9" qformat="true" name="heading 9"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 7"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 8"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" name="toc 9"> <w:lsdexception locked="false" priority="35" qformat="true" name="caption"> <w:lsdexception locked="false" priority="10" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Title"> <w:lsdexception locked="false" priority="1" name="Default Paragraph Font"> <w:lsdexception locked="false" priority="11" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtitle"> <w:lsdexception locked="false" priority="22" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Strong"> <w:lsdexception locked="false" priority="20" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="59" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Table Grid"> <w:lsdexception locked="false" unhidewhenused="false" name="Placeholder Text"> <w:lsdexception locked="false" priority="1" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="No Spacing"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" unhidewhenused="false" name="Revision"> <w:lsdexception locked="false" priority="34" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="List Paragraph"> <w:lsdexception locked="false" priority="29" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Quote"> <w:lsdexception locked="false" priority="30" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Quote"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 1"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 2"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 3"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 4"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 5"> <w:lsdexception locked="false" priority="60" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Shading Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="61" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="62" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Light Grid Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="63" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="64" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Shading 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="65" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="66" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium List 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="67" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 1 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="68" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 2 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="69" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Medium Grid 3 Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="70" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Dark List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="71" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Shading Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="72" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful List Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="73" semihidden="false" unhidewhenused="false" name="Colorful Grid Accent 6"> <w:lsdexception locked="false" priority="19" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtle Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="21" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Emphasis"> <w:lsdexception locked="false" priority="31" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Subtle Reference"> <w:lsdexception locked="false" priority="32" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Intense Reference"> <w:lsdexception locked="false" priority="33" semihidden="false" unhidewhenused="false" qformat="true" name="Book Title"> <w:lsdexception locked="false" priority="37" name="Bibliography"> <w:lsdexception locked="false" priority="39" qformat="true" name="TOC Heading"> </w:LatentStyles> </xml><![endif]--> <!--[if gte mso 10]> <style> /* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:Cambria; mso-ascii-font-family:Cambria; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Cambria; mso-hansi-theme-font:minor-latin;} </style> <![endif]--> <!--StartFragment--> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">AS Tavid on kahekümne aastaga kasvanud väikesest, paari töötajaga valuutavahetusputkast rahvusvaheliseks kuues riigis tegutsevaks ettvõtteks. Kuidas see on õnnestunud? Mis on Tavidi edu alus? Jagan siinkohal Äripäeva palvel oma kogemusi, millest noortel Gasellidel võib abi olla. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">On teatud põhimõtted mida oleme 20 aasta jooksul järginud ja mis võivad kõrvaltvaatajale, eriti just alustavale ettevõttele tunduda kummalised. Näiteks põhimõte, et kui raha pole siis äri teha ei saa. Tavid ei ole kunagi võtnud laenu, sest meie seisukoht on see, et laenu võtmine on raha teenimine pankadele. Tavid on kogu aeg arenenud oma teenitud raha arvelt ja hoolimata laenukapitali puudumisest saavutanud rentaabluse 25-35% aastas kogu oma tegevusaja jooksul. Näiliselt sama kummaline põhimõte on järgmine – mitte kunagi kasutada<span style="mso-spacerun:yes"> </span>kindlustust ei raha, kulla, ega selle transpordi korral, sest taas on see raha teenimine kellelegi teisele, meie eelistame seda teenida oma firmale. Küsimus ei ole ainult ära makstava raha hulgas vaid järgijäänud raha saab firma kasutada oma arenguks, selle asemel et pank saaks seda taas välja laenata ja lisaprotsente teenida. Tsükkel, mis tavaliselt toodab pangale kumulatiivset kasumit on meil pööratud enda poole. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Ühe edu aluse panin paika aasta peale Tavidi tegutsemist. Nimelt töötasin esimene aasta 14 tundi päevas praktiliselt ilma puhkepäevata. Siis sain aru, et see pole edukus kui 40-ndaks eluaastaks teenid miljon dollarit ja sured infarkti ning otsustasin, et see energia mis ma olen kulutanud firma arenguks tuleb suunata õigete inimeste otsimiseks, selliste kes oleksid andekamad kui mina. Teatavasti on ülemustel kalduvus andekaid inimesi ja eriti teistuguse mõtlemisega inimesi, konkurentsi kartuse tõttu mitte tööle võtta. Mulle aga meeldib ühe USA presidendi iseloomustus, kelle kohta öeldi, et ta kogus enda umber inimesi, kes olid tunduvalt andekamad kui tema. Olen veendunud et kahekümne aastaga olen ma selle eesmärgi täitnud ja usun et Tavidis töötab praegu kümmekond minust andekamat ja võimekamat inimest. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Üks edu aluseid on olnud selge aktsionäride struktuur. Olen näinud kümneid kordi kuidas firmad mis on ülesehitatud sõprussuhtele, lendavad vastu taevast nii finantsiliselt kui emotsionaalselt. Raha tähendus on inimestele väga kummaline, kõik arvavad et raha ei tohiks mõjutada inimeste vahelisi suhteid, kuid reaalsus on teistsugune. Aktsionäridel tekkivad kohe hõõrumised, sest mõlemad pooled on veendunud, et just tema on see, kes firma edukaks on teinud, olgu selleks panuseks töö või finantsid. Tavidis on asi selgelt paigas. Aktsionäride arv on olnud miinimumi<span style="mso-spacerun:yes"> </span>ehk ühe peal enamuses oma tegevusajast, kuid see-eest on võtme kohtadel olevate töötajate palk otseselt olnud seotud ettevõtte kasumiga. Sisuliselt on nad olnud aktsionärid, kuna saavad palka kasumlikkuse järgi, kuid juriidiliselt mitte, mis tähendab et kui nad töölt lahkuvad siis mingeid hüvesid sellega ei kaasne. See põhimõte on omanike ja tegevjuhtide vahekorra selgitamisel olnud kasulik esimesel kümnel aastal. Umbes 15 aastaga peavad juhid muutuma omanikele partneriteks, et firma suudaks edaspidigi edukas olla. See on ka toimunud Tavidis ja 17% aktsiatest kuulub praeguseks hetkeks tegevjuhtkonnale. Kui kokkuvõtlikult öelda, siis mina eelistan ühisest ärist välja kasvanud sõprust, mitte sõprusele rajatud äri.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Loomulikult pöörab Tavid suurt tähelepanu töötajatele, alates sellest et nende palk on ca 20-30% suurem, kui antud tegevusalal keskmiselt ja lõpetades kõikvõimalike tegevustega, mille eesmärgiks on see et töötajad oleksid Tavidisse tööle tulles õnnelikud. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">AS Tavidil on 20 aastat olnud puudu nii aasta-, kasumi- ja reklaamieelarved. Oleme veendunud, et need ei too mitte ühtegi lisa senti ega aita ettevõtte arengule kaasa, küll aga tekitavd segadust ja palju paksu verd. Seda on ka näha maailma tasandil, kus ei suudeta ette ennustada reaalselt majanduses tomivaid muutusi. Tavid peab aga täpset arvestust eelmisel päeval, nädalal, kuul, aastal toimunu üle, et saaks operatiivselt otsustada mis suunas liikuda. Soov planeerida on inimese loomusesse sisse ehitatud, kuid paraku teeb reaalsus oma korrektiivid. Planeerimist ei tohi segi ajada visioonidega. Need on Tavidil alati olemas olnud ja iga otsuse korral on vajalik ette kujutada pildiliselt, kuidas see toimib. Reklaami puhul on Tavidil lihtne lähenemine – võib teha igasugust reklaami, mis toob sisse rohkem kui selle peale kulutatakse, reklaami eelarvet ei ole. <span style="mso-spacerun:yes"> </span>Jätta reklaam tegemata, kui see on kasumlik, sest eelarves pole raha tähendaks seda, et järgmine aasta oleks eelarves veelgi vähem raha. Kuidas aga kasumlikul ja mitte kasumlikul reklaamil vahet teha ei ole võimalik lihtsate sõnadega seletada, eelkõige soovitan kasutada intuitsiooni.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Laienemine välisriikidesse on toimunud samuti otsese plaanita. Eelkõige on lainemine aset leidnud vabade ressursside olmasolul ja sobiva, andeka juhi leidmisel, kes on valmis panustama oma elust paarkümmend aastat sellele, et ära lahendada materiaalsusega seotud probleemid. Iga järgneva riigi puhul on laienemine lihtsam, sest juba oled teadlik, et seadusandlus on igal pool erinev, töötajate kultuuritaust teine ja läbirääkimiskultuur meile mõistmatu. Küll on aga võimalik ette näha millised probleemid tekkivad aasta , kahe või viie möödudes. <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Eduka arengu juures on olnud väga oluline selge teadlikkus sellest mis me teeme. Firma mis tegeleb kõigega, ei tee mitte ühtegi asja hästi. Meie eesmärk on olnud 20 aastat pakkuda valuutavahetuses kliendi jaoks kõige paremaid hindu ja viimasel 8 aastal oleme tegelenud investeerimiskulla müügiga, et<span style="mso-spacerun:yes"> </span>anda inimestele võimalus säilitada oma vara väljaspool traditsioonilist finants- ja panga süsteemi. Antud suundasid on meil plaanis ka jätkata.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">AS Tavid on teadlik ka sellest et firmadel on nii nagu kõigel muulgi siin maailmas oma elutsükkel. Sünnile järgneb kasv, seejärel küpsus ning lõpuks vanadus ja hääbumine. Lõputu kasv, maakera <span style="mso-spacerun:yes"> </span>lõplike ressursside juures ei ole paraku võimalik. Kuid teadlikkus oma lõplikkusest ei takista Tavidit tegutsemast nii nagu arvaksime et<span style="mso-spacerun:yes"> </span>oleme igavesed.<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Kui mõni noor Gasell sellest mõtisklusest enda jaoks kasvõi ühe idee sai, siis on selle loo kirjutamine läinud asja ette…</span><span style="mso-ansi-language:CS"><o:p></o:p></span></p> <!--EndFragment-->Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-76172770763285479622011-09-02T01:59:00.000-07:002011-10-12T07:55:05.852-07:00Äripäeva intervjuu 30 august 2011<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; font-family:Arial;font-size:13px;"><h2 id="dlc2_ctl00_questionsRep_ctl00_questionsSubRep_ctl00_questionsHeader" style="font-size: 1.2em; color: rgb(184, 30, 60); margin-top: 7px; margin-right: 0px; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; text-transform: uppercase; ">VASTATUD KÜSIMUSED</h2><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Henry</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Kas/kuidas on psühholoogiaõpingud teid ettevõtluses aidanud? 2. Kas Tavid jätkab tänavu samasugusel kasumikursil nagu mullu ja tunamullu? 3. Kuidas muutis euro tulek Tavidi äri?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Psühholoogiaõpingud on mul aidanud mõista iseenda ja teiste käitumiste ja mõtete tagamaid. Aidanud aru saada, et inimesed on erinevad ja neil on erinevad väärtushinnangud ning mõista ka seda, kuidas tekivad ja arenevad väärarusaamad. Eelkõige on aga psühholoogia aidanud mul inimesena areneda, sest inimese areng on elukestev protsess ega lõppe 20 aastaseks saamisega nagu kunagi arvasin.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kasumi kohta saab vastata nii jaa kui ei. Eurodes teenitakse tõenäoliselt sama palju kasumit kui eenevatel aastatel. Kuid arvestades maailmas toimuvat majandusolukorda pole euro objektiivne mõõtühik. Kui meeter oleks iga päev ise pikkusega, siis peaksime me seda ebanormaalseks, kuid valuutade puhul peetakse sellist nn valuutakursside kõikumist normaalseks. Praegusel hetkel peegeldab kulla hind tuleviku inflatsiooni ootust ja 1 unts kulda on alati olnud 1 unts kulda, seetõttu arvestan ma iseenda jaoks ettevõtte vara hulka mitte eurodes, vaid kulla untsides. Selle inflatsioonikindla arvestuse järgi on vaja vara säilimiseks iga aasta teenida minimaalselt sama palju raha kui tõuseb kulla hind. Ehk teiste sõnadega kui kulla hind see aasta tõuseb 30%, siis peab omakapital eurodes suurenema kasumi arvelt vähemalt 30%, et sisuliselt jääda nulli.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Hetkel ligineme me kiiresti samasugusele olukorrale nagu 90ndate algul, mil ettevõtted, kes arvestasid oma vara rublades (nagu Tartu Kommertspank), said küll suurt rublakasumit, kuid reaalselt läksid pärast pankrotti. Ettevõtted, kes enda jaoks võtsid arvestuse aluseks Soome marga või USA dollari jäid püsima (Näiteks Tartu Kommertsapangast välja kasvanud Hansapank aastal 1991). Praegusel ajalooetapil asendub USA Dollar ja Soome mark kullaga kui inflatsioonikindla mõõtühikuga.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Oletan, et see mõttekäik ei saavuta erilist populaarsust enne paari aastat, mil inflatsioon hakkab üle minema hüperinfatsiooniks. Psühholoogilisest aspektist on see ka täiesti mõistetav, sest mõtteviisi muutumine on pikk protsess.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Marje</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kuidas muutuvad palgad Eestis sel-järgmisel aastal?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Oodata on palkade tõusu, kuid oletan, et reaalne inflatsioon saab olema suurem kui palgatõus, seetõttu muutuvad inimesed numbriliselt rikkamaks, kuid tegelikkuses jäävad vaesemaks.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Uus mees</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Kui pikka iga eurole ennustate? 2. Kas eurotsoon laguneb lähiajal või muutub oluliselt? 3. Mida arvate eurotsooni päästeplaanidest?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Läbi ajaloo on kõik rahasüsteemid, mis põhinevad paberrahal ja pole millegagi tagatud lõpetanud ajaloo prügikastis. Sama saatus ootab ka eurot. Poliitiliste meetmetega on võimalik euro eluiga pikendada, kuid selleks, et midagi muuta, oleks vaja lihtsaid otsuseid, mida aga poliitiliselt on võimatu ette võtta. Näiteks oleks vaja lähtuda elementaarsest majandusloogikast ja riikidel viia oma eelarved tasakaalu ning unustada ära igasugune defitsiit. Kuid isegi Kreeka puhul peetakse endiselt normaalseks, et laenukoormus endiselt suureneb. Põhiline probleem on see, kuidas laene restruktureerida ja kust järgmine lisaports juurde saada. Olukord on analoogne sellega, kui eraisik, kes on laenu võtnud, võtab järjest uusi ja suuremaid laene, et eelmiseid laene teenindada. Paratamatult lõppeb see krahhiga ja mida kauem tegelikkuse tunnistamist edasi lükatakse, seda suurem krahh tuleb. Siit ka vastus päästeplaanide kohta, tegelikult teevad need halba, sest pauk, mis ühel hetkel paratamatult aset leiab, saab olema peale iga päästeplaani (loe rahatrükkimist) veel suurem võimsam ja valusam. Minu mõistus küll ei saa aru, kuidas on võimalik võlgadest vabaneda võlgu juurde võttes.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Tamm ise</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kuidas jaguneb Tavidi käive eri riikide vahel ja kuidas kasumlikkus?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kasumlikkus jaguneb sel aastal ligikaudu järgnevalt</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Soome 15%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Rootsi 15%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Läti 15%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Bulgaaria 15%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Taani 0%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Eesti 40%</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Enne euro tulekut oli Eesti osa märgatavalt suurem</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">David</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kui kulla hind hakkab pidevalt langema, kas lõpetate ostu, nagu katkestasite müügi?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kulla müügi katkestamine oli tingitud sellest, et polnud teada, kuidas järelturult kulda asemele osta. Kuldplaate valmistavad tehased ei suutnud enam vastata tarnetähtaegade kohta ja kuni olukorra selginemiseni katkestasime pooleks päevaks müügi.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kulla hinna langemise korral puudub vajadus ostu katkestada, sest ostetav kuld on alati võimalik maailmaturul maha müüa. Ost katkeks ainult juhul, kui maailmas enam keegi kulda ei tahaks, seda pole aga juhtunud viimase 2000 aasta jooksul. Paberraha ja elektrooniline raha sellise saavutusega kiidelda ei saa.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Urmas</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kumb majandus peab järgmise aasta paremini vastu, kas USA või Euroopa?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kumb majandus peab järgmise aasta paremini vastu, kas USA või Euroopa?</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Küsimus on sama, kui haiglas küsida raskelt haigete palatis, kes esimesena jäädavalt lahkub.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Hetke olukord on see, et praegune algusjärgus majanduskriis hõlmab kogu maailma. Senini on kriisid olnud lokaalsed, kuid globaliseerumise tõttu on see kriis suurem, pikem ja hullem kui arvatakse. USA kriis tundub hetkel kiiremini saabuvat ja siis levib see üle maailma. Muide 1929. aasta USA kriisi ajal läks Euroopas pankrotti üle 3000 panga.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Van Pelt</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Kui tõenäoliseks peate võimalust, et USA dollarit tabab lähikuudel hüperinflatsioon? 2. Kas hõbeda hind võib selle aasta lõpuks olla 100-120 $/oz? 3. Kui tõenäoliseks peate hõbeda märkimisväärset kallinemist kulla suhtes (praeguselt 40/1 tasemelt näiteks 20/1 tasemele)?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">1. Lähikuudel ei pea tõenäoliseks. Hüperinfatsioonil on omad etapid ja see võtab aega. Kuid võib olla täesti kindel, et hüperinflatsioonist pole USA-l pääsu. Selle sündmuse ette ennustamine ei ole eriti keeruline, iga iseseisva mõtlemisega, majandussündmusi jälgiv ja elementaarseid ajaloo teadmisi valdav inimene, kes ei ole seotud panganduse ega võimuringkondadega, peaks olema samale järeldusele jõudnud. Keeruline on ennustada selle sündmuse täpset aega, sest poliitikute tegevused on ettearvamatud.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">2. Selle aasta lõpuks ei oota veel 100-120 $/oz hinda.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">3. Hõbeda kallinemine kulla suhtes on loogiline protsess. Läbi ajaloo on see suhe olnud 10:1 . Päris sinna see suhe kohe küll ei liigu, kuid trendina sinnapoole kindlasti</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Argo Loo</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Kas Eestil on praeguses olukorras mõistlikum uuesti kroon kasutusele võtta ja eurost loobuda? 2. Mis on tänase inimkonna suurimad lollused? 3. Palun ütle kaks asja, mis Sa Eestis muudaksid, kui oleksid Eesti kuningas?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">1. Küsimus ei ole kroonis, vaid selles, et võetaks kasutusele juba Cicero pooolt aastal 55 formuleeritud lihtsad majandusalased põhimõtted. Riigieelarve peab olema tasakaalus, raha peab olema tagatud, maksud olgu madalad ja võlgade hulk peab vähenema. Lisaks mainis ta ka, et ametnike ülbus tuleb lõpetada. Pole midagi uut siin päikese all. Ja hoolimata sellest, et see tõde on juba aastatuhandeid teada, ignoreeritakse seda ilusate loosungite sildi all praegu ja ignoreeritakse ka tulevikus.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">2. Inimkonna suurimaks lolluseks on energia ja teadmiste suunamine sõjalisteks kulutusteks, mitte inimkonna arenguks. Juba gravitatsiooni uuringuid tehti selleks, et arvutada välja kahuri mürsu trajektoor, mitte selleks et inimesed Apolloga kuule saata. Minu jaoks on siin psühholoogiliselt tegemist lapsepõlve kinni jäämisega, sest enne puberteediiga tahavad kõik luuremänge mängida. Täiskasvanud, eetiliselt ja moraalselt arenenud inimese juures tundub see aga kummaline.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Teine teema millele olen mõelnud, on see, et inimkond on ka toidu tootmises liikunud valesid radu . Eesmärgiks on toota hästi palju, selle asemel, et toota kvaliteetselt ja tervislikke toiduaineid. Tulemused on südamehaiguste ja vähi levikuga hästi näha.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Cisco</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Mis toimub kulla hinnaga ja majandusega, kui avastatakse uus suur kullaleiukoht?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kulla leiukohti avastatakse pidevalt, kuid nende ekspluatatsiooni võtmine on väga kallis.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Küsimus on pigem selles, kas kulla hinnaga võib juhtuda sama, mis alumiiniumi hinnaga 19 sajandil. Teatavasti oli alumiinium siis kallim hõbedast ja Prantsusmaal vahetati kuninglikes serviisides hõbenõud alumiiniumnõude, kui kallimate vastu välja.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kui seda näidet tuuakse siis unustatakse ära, et keemikud suutsid alumiiniumi toota alles 1825 aastast ja loomulikult oli alumiiniumi tootmine algul väga kallis. Kullaga ei ole viimase 2000 aastaga midagi juhtunud ja puudub alus arvata, et ka lähiaegadel midagi põhjapanevat juhtub, kui võib olla välja arvata poliitikute mõtted kullaga kauplemine ja tulevikus võib olla ka arveldamine üldse ära keelata.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Toomas</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kuidas tunda ära, kas kuld on ehtne?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Selleks on olemas keemilised analüüsid, kuid kuldmüntide puhul on vaja vaadata mündi diameetrit, paksust ja kaalu, ning kui need kolm parameetrit vastavad normile, siis on tegu kullaga. Lisaks on võimalik tellida analüüs Proovikojast.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">YL</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kas peaksime rohkem välja näitama avatud dialoogi tugevamate ELi riikidega (senisest väiksema piirkonnaga) ühisraha suhtes?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Dialoogi võib ikka pidada, kuid oluline on kõigepealt enda jaoks ära fikseerida millised peavad olema rahasüsteemi põhimõtted. Eelkõige pean oluliseks, et raha oleks tagatud. Sel juhul ei oleks probleem, kui see oleks väiksemas piirkonnas kui praegune euro. Kardan aga endiselt, et arusaamine, et raha ei tohi tekitada õhust ei jõua enne otsustajate teadvusse, kui hüperinflatsioon on täiega käimas. Endiselt arvatakse, et rikkus saab tekkida numbrite lisandumisest, mitte tööst.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Kaspar</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1) Kas Te mitte ei arva, et raha avaldub valel kujul (kulla hind tõuseb)? Kui kuskile läheb raha juurde, siis see tähendab paraku seda, et kuskilt tuleb raha ära. Meie majandustest üle maailma kaob raha ja avaldub teisel kujul a´la kulla hinna kallinemine jne. 2) Kuidas näeks elu välja, kui kuld oleks raha/vahetusvahend? Kui majandus näiteks tõuseb ja raha teenitakse juurde, siis kulda on ju reaalselt maailmas piiratud kogus või arvate, et praegune mudel laenuandmisest on vale (reaalselt ju juurde ei looda rahasüsteemi)? Kullaga oleks see veelgi keerulisem.</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kulla hinna tõus tähendab tegelikkuses raha väärtuse langust. Ehk teiste sõnadega inflatsioon ei ole mitte hindade tõus, vaid lihtsalt raha väärtuse kukkumine.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Mis puutub praegusesse rahasüsteemi, mis põhineb laenude andmisel, siis pean seda tõepoolest põhimõtteliselt valeks. Õige süsteem oleks see, kus raha oleks tagatud ja elektroonilist raha saaks alati ümber vahetada reaalvara vastu. Kullaga tagatud raha puhul ei oleks sugugi vaja kullas arveldama hakata, piisaks sellest, kui on teada, et arvel oleva raha saab alati soovi korral kulla vastu vahetada. Pangakaardid peavad alles jääma.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">M</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Mis seis on teie arvates globaalses majanduses kuue kuu pärast?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Olukord on keerulisem ja halvem kui praegu. Poliitikud üritavad endiselt leida poliitilisi lahendusi, et surnut ellu äratada (ehk raha mida enam ei ole ja mis on ära kulutatud mingi poliitilise hookus-pookusega juurde tekitada) ja ajakirjandus haarab kinni igast positiivsest uudisest, et kirjutada, et kriis hakkab varsti mööda saama. Räägitakse, et kriisid tulevad ja lähevad, kuid süvaanalüüse Kondratjevi majandustsüklite ja raha olemuse üle veel ei toimu. Need hakkavad aset leidma hiljem.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">lumi</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kas kullamull on lõhkemas või kuidas iseloomustaksid toimunut eelmise nädala languse kohta? Teatavasti suleti SEB panga poolt Tavidi konto/d kahtlustades rahapesus, kas skandaal on arenenud mingis suunas?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">1.Mullide koha pealt on palju teadmatust. Mulliga on tegemist juhul, kui mingi varaklassi hind langeb ja ei tõuse vanale tasemele 10 või rohkem aastat. Näiteks Jaapani aktsiate mull. 1990 oli Nikkei indeks üle 39000 punkti. Tänaseks on see alla 9000 punkti. Möödas on 20 aastat ja varast on järgi ainult 25%. Teine näide mulli kohta on NASDAQ. Tipus oli see 5000 punkti ringis, nüüd 10 aastat hiljem on see 2500. Pool rahast on hävinud. Kulla puhul ei ole oodata suuremat hinnalangust enne, kui finantskiis on lõppenud. 10-30% hinnalangusi tuleb ikka ette. Näiteks paar aastat tagasi ületas kuld 1000 dollarise hinna, kuid langes sealt 30% 700 dollari kanti. Praeguseks on kuld 1000 dollarist 80% kõrgemal. Selliseid korrektsioone tuleb ka edaspidi ja loomulikult kaasnevad nendega artiklid, mis kuulutavad kulla mulli lõhkemist. Huvitav, et pankurid, kes ei näinud ette kinnisvara mulli ja NASDAQi mulli näevad nüüd kullamulli…</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Nii, et kullamulli praegu veel ei ole. Enamus fondidest hoiab kullast eemale, ükski pankur ei soovita kulda osta, massilist kulla ostmist pole. Ükski taksojuht ei kipu veel kulda ostma. Võrrelge oma tutvusringkonnas kulda investeerinud inimeste arvu kinnisvara jaoks raha laenanud inimeste arvuga. Kui esimene arv ületab teist siis hakkab mull liginema.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">2. AS Tavidit ei ole kordagi kahtlustatud rahapesus. Miks SEB meie kontod sulges, tuleb nende endi käest küsida. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis võeti see otsus vastu Rootsis ja eemalt asjasse süvenemata on lihtne vigu teha. Olen endiselt veendumusel, et see oli kahetsusväärne eksitus ja mitte tingitud sellest, et me oleme neile konkurendid ja meie tegevus vähendab nende kasumit.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Risto</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kas Eesti valitsus on teinud vea, andes pensionifondid juhtida kommertspankadele, kes on suure osa pensionirahast tänaseks ära hävitanud? Kas poleks õigem hoida pensionivarasid Eesti Pangas kulla ja teiste väärismetallide varudena?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Jah, see on suur viga, see oli kasulik aktsiadiileritele ning pankadele, sest sundis kõik kodanikud läbi pensionifondide aktsiateomanikeks hakkama. Seda saaks veel parandada, kuid kahjuks on praegu pensionifondidel Eestis keelatud hoida vara füüsilises kullas. Igal pool see nii ei ole, näiteks üks Texase Ülikooli investeerimisfond ostis selle aasta algul miljardi dollari eest kulda ja laskis selle kullakangidega kohale tuua.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Kahjuks on ka Eesti valitsusel psühholoogiliselt praegu väga raske midagi muutma hakata, isegi juhul, kui nad ka mõistaksid, et pensionivara kullas hoidmine oleks kasulikum. Sest kollektiivsed mõttemustrid ei luba seda ja töötaja, kes selle ideega lagedale tuleks võidaks lahti lasta.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Indrek</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kui suurtes võlgades olevad riigid ei suuda omi võlgu ära maksta ja ainus lahendus on neile hüperinflatsioon, kas siis neil, kes on enne seda pangast laenu võtnud, on ka kergem oma võlga tasuda? Kui raha kaotab kümme korda oma väärtusest, siis sisuliselt saab lanult ühe nulli maha võtta!?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">See ei pruugi nii olla, tõenäoliselt tõusevad koos inflatsiooniga ka intressid. Kui meenutada 1980ndaid USA-s, mil inflatsioon oli kahekohalistes numbrites, siis laenuintress oli ligi 25%, mis tähendas seda, et 4 aastaga tuli ainuüksi protsentidena ära tasuda laenu enda summa. Reaalsuses tähendas see tagatisest ilma jäämist ja pankrotti.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Urmas</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Milliseid erinevaid meetmeid on riigid läbi ajaloo kasutanud, et takistada inimestel kulla ostmist.</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">1720. aastal keelas John Law inimestel omada üle 500 liivri metallaraha. Talle oli vajalik, et kõik arveldaks paberrahaga, sest siis sai jätkata selle lõputut trükkimist. Selle seaduse kohta ütles Voltaire, et see oli kõige ebainimlikum seadus, mis üldse kunagi on vastu võetud. Kogu see rahanduskriis lõppes pool sajandit hiljem Prantsuse revolutsiooniga. 1930-ndatel keelas Roosevelt USA-s inimestel kulla omamise ja kõik pangaseifid avati maksuameti juuresolekul ning kuld kuulus riigile müümisele riigi poolt määratud hinnaga. N-Liidus ei olnud võimalik kuldmünte omada. Läbi ajaloo on õnnestunud riikidel ajutiselt kulla, kui raha tähendust vähendada, kuid hiljemalt ühe-kahe põlvkonna pärast on võimalik olnud lastel ja lastelastel oma vanemate vara ikkagi kasutada</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Virgo</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et praegune rahandussüsteem kukub lõplikult kokku hiljemalt 2015. aastal. Kas Eesti-suurune riik tänapäeval üldse saab olla majanduslikult iseseisev (meenutades omaaegset IME-projekti)? 2. Mida arvate nn. alternatiiv- ehk kogukonnarahadest? 3. Kas Teie arvates saaks toimida kogu planeedil ainult üks valuuta?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Arvan et saab olla iseseisev. Me ei saa teostada kosmoseuuringuid ega ehitada tuumapomme, kuid ära majandada suudavad ka meist väiksemad riigid.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Mis puutub alternatiivrahadesse, siis suhtun nendesse äärmiselt soosivalt. Ühe teadlase uurimus väidab, et rahandussüsteem on praegu loodusseadustega vastuolus, mis tähendab seda, et puudu on variatiivsus, kuid efektiivsus on viidud maksimumini. Looduses on aga edukad need süsteemid, kus variatiivsus ja efektiivsus on taskaalus. Variatiivsus tähendaks panganduses erinevate rahasüsteemide ja pangandusmudelite konkurentsi ja efektiivsus on kasumlikkus. Pangad on väga kasumlikud kuid konkureerivate süsteemide puudumise tõttu väga haavatavad.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Ühe valuuta tomimine oleks arengu seisukohalt hävitav. Ta oleks lühiajaliselt efektiivne kuid pikaajaliselt inimkonnale katastroofiline.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Lauri</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kas plaanite vahendamisega ja spekuleerimisega teenitud raha ka näiteks tootmisesse ja eesti hüvanguks investeerida?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Jah, see on hea küsimus. Kahjuks on kirjutatud palju raamatuid raha teenimisest, kuid mitte sellest kuidas raha kulutada nii, et see inimkonnale kõige kasulikum oleks. Mind huvitab eelkõige inimeste psühholoogiline ja vaimne areng ning selles valdkonnas plaanin ka edaspidi oma energiat suunata.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Pons</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">1. Missuguseid (kultuurilisi jms) huvitavaid erinevusi olete kogenud äri ajamisel teistes riikides? 2. Teie kaks peamist õppetundi, mille ettevõtlusega tegeledes saanud olete?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Iga riik on täiesti erinev. Soomlased räägivad pikalt, Rootslased tahaksid lõputult istuda nõupidamisel ja läbirääkimisel ning kohvi juua ja pirukat süüa, aga otsuseid ei kipu seal eriti kiiresti tulema. Bulgaarias ollaks aga valmis lõputult töötama, et õnn lõpuks ka nende õuele tuleks.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Üks õppetund on see, et mitte kunagi ei ole mõne töötajaga töösuhet lõpetatud liiga vara, ikka on oodatud et midagi muutub ja läheb paremaks aga tavaliselt ei lähe.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Teine õppetund on ka lihtne – ära usalda tarku majandusteadlasi vaid omaenda loogilist mõistust. Kahjuks on Majandusteadus ainuke teadusharu, kus sa võid kuulsaks saada ilma et sul kordagi õigus oleks</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Toomas</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Mis on need mehanismid, mis aitaksid Eesti majandusel uue kriisi valguses toime tulla ning kas kuld võiks olla üks indikaatoritest?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Need on eelpool ära toodud. Tasakaalus eelarve, madalad maksud, rahasüsteemi tagatus (soovitavalt kullaga).</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">lill</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Tere, Mind huvitaks paar sellist asja, et 1. Millal ja milline saab olema mõju Eestile seoses hiljuti toimunud taaskordse langusega? 2. Millises pangas on Teie pension? 3. Mida te arvate LHV uutest pangakaartidest, on see mõtekas? 4. Mil määral ootab Eestis ees taas tööpuudus? 5. Kas hetkel on mõistlik soetada pangalaenuga kinnisvara ja kui ei siis kas näiteks kahe aasta pärast oleks mõistlikum? Tänud</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Praegu toimuv on kõik suure kriisi osa. 2008. aastal alguse saanud kriis ei ole lõppenud, sest ühtegi kriisini viivat põhjust ei kõrvaldatud. Eestile tähendab see kriis seda, et inimesed muutuvad vaesemaks. Keegi peab kinni maksma võetud laenud ja pankade kasumid. Need makstakse kinni läbi inflatsiooni ja elatustaseme languse. Iseeenesest mõista on see ülemaailmne protsess ja seni, kuni me oleme seotud euroga, ei saa sinna midagi parata.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Ma ei usu et ma eesti riigilt pensioni hakkan saama.</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">ronald</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Mis valuutas Teie oma raha hoiate? Viimasel ajal räägitakse palju Norra krooni investeerimisest, mis on stabiilsem kui euro.</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Hoian kogu oma vaba raha füüsilises kullas, nii kuldmüntides ja plaatides. Samuti hoiame AS Tavidi vaba raha füüsilises kullas. Kulla puhul on tegemist inflatsiooni kindla ja poliitikutest sõltumatu rahaga, kuigi inimesi üritatakse vastupidises veenda. Kardan et ka Norra kroon jääb tormi kätte mis meid ees ootab</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">Bernard</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Mida teie soovitaksite USA-l teha, et oma võlga vähendada?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">Eelarve tuleb viia tasakaalu ja Ron Paul valida presidendiks</p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">ennustaja</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">2012 USA presidendi kanditaat Ron Poal propageerib kullastandardi taastamist. Kui USA peaks tagasi minema kullastandardile, mis te arvate, palju võiks maksta unts dollarites 2013.</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">1 unts kulda on alati 1 unts kulda. 1930-ndatel maksis Ford 20 untsi kulda ja maksab praegu 20 untsi kulda. Üks unts kulda oli 100 aastat tagasi töölise kuupalk ja on seda ka praegu. Hea ülikond maksab alati pool untsi kulda.</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; "></p></div><div class="asker" style="margin-top: 5px; margin-right: 0px; margin-bottom: 2px; margin-left: 1px; color: rgb(104, 47, 36); font-size: 11px; font-weight: bold; border-top-width: 1px; border-top-style: solid; border-top-color: rgb(255, 255, 255); padding-top: 5px; ">mida loete</div><div class="question" style="font-weight: bold; font-size: 1em; margin-right: 7px; ">Kust saate oma igapäevase info? Milliseid Eesti ja välismaiseid ajalehti/portaale/analüüsilehekülgi jms külastate?</div><div class="answer" style="font-size: 1.1em; margin-top: 5px; margin-right: 7px; margin-bottom: 0px; margin-left: 5px; "><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">http://theeconomiccollapseblog.com/</p><p style="margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; ">http://www.kitco.com/</p><div><br /></div></div></span>Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-24689154697984047242011-07-14T09:11:00.000-07:002011-07-14T09:15:24.113-07:00Inimene ja universumTäna arutlen ma inimese kohast universumis, just nimelt universumis, sest kosmilisel skaalal oleme imeväikesed. Kui võrrelda inimest galaktikate ja metagalaktikatega, oleme väiksemad kui tolmukübe. Aga kui hakata inimest võrdlema mikromaailma – aatomite-elektronide ja kvarkidega, oleme nende suhtes ise justkui galaktikad.<br /><br />Tundub, et me asetseme universumi keskel: on meist palju väiksemaid objekte, kus toimuvad mõistmatud mikroosakeste protsessid, nagu kvantfüüsika meile räägib, ja on meist palju suuremaid ja tundmatuid objekte, nagu näiteks must aine, millest koosnevat eri allikate alusel kuni 90 protsenti universumist. Ja sealgi toimuvad inimmõistuse piire ületavad tundmatud protsessid, nagu Suur Pauk ehk universumi algus või kvasarite teke.<br /><br />Mis me siis oleme, kas looduse kroon, evolutsiooni tipp ja suursaavutus, ainulaadsed olendid universumis või hoopis arengu ummiktee, liik, kes hävitab oma keskkonda ja ühes sellega iseennast? Kas me oleme universumi kõige targemad olevused või parasiidid maa peal, kes ei mõista, mismoodi nad end hukatusele määravad?<br /><br />Paraku kipun ma inimkonda võrdlema viimasena mainitutega. Pidada ennast universumi ja looduse krooniks on ülim enesekesksus. Me ei tea isegi seda, kust me tuleme, kust on pärit meie mõtlemisvõime, mismoodi on toimunud inimese areng ja kuhu areneme järgnevatel aastatuhandetel. Aga fakt on see, et kui me ennast lähema paarisaja aasta jooksul ei hävita, muutume kindlasti. Nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt.<br /><br />Aga praegu oleme justkui peatükk juhuslikult avatud raamatust. Me ei tea midagi oma minevikust, mälu ei ole rohkem kui viimased 6000 aastat ja meil puudub vähimgi ettekujutus tulevikust. Igasugustes ettevõtetes ja asutustes on tulevikuvisioonid, kuid milline on inimkonna visioon? Seda pole. On ainult lakkamatud vastuolud ja sõjad. Tundub, et me oleme ikka justkui väikesed lapsed, kes avastavad, et nad suudavad maailmas midagi muuta, ja siis hakkavad mürama, andmata endale aru oma tegevuse tagajärgedest.<br /><br />Aga mis on inimkond kosmilisel skaalal? Peaaegu mitte midagi. Kui inimkonda poleks või ta häviks, ei muutuks midagi. Samamoodi põleksid päikesed, tekkiksid galaktikad ja jätkuks universumi paisumine.<br /><br />Väga raske on leida inimkonnale tähendust kosmilisel skaalal. Ainult ühel juhul oleks sel väga suur tähtsus. Kui kogu universumis oleks elu tekkinud enneolematu kokkusattumise tõttu ainult Maal.<br /><br />Kui ülejäänud kosmos, miljardid tähed ja planeedid nende juures oleksid kõik absoluutselt elutud, oleks inimkonnal väga suur vastutus. Kuid iga loogiliselt mõtlev inimene peaks jõudma järeldusele, et inimese pidamine unikaalseks kogu universumis on väga primitiivne ja enesekeskne lähenemine.<br /><br />Kuid niisama algeline on inimese pidamine looduse kroonikski. Tõsi, inimene on teadaolevatest ainuke olend, kes on võimeline abstraktselt mõtlema, kasutab suhtlemiseks üle 100 000 sõnast koosnevat keelt ja on kindlalt suurima ajumahuga olevus. Kuid me ei tea endast mitte midagi, kasutame oma aju endiselt peamiselt primitiivsete materiaalsete vajaduste rahuldamiseks.<br /><br />Meie sotsiaalsed süsteemid on sarnased muude imetajate kooslustega. Karja juht (mõni poliitik, kelle nime võite siia ise panna) püüab saada privileege ja hammustada suuremat lihatükki (mõtleb pigem enda valimisedule kui riigi arengule).<br /><br />Me ei tea midagi enda sees olevatest protsessidest. Võime neid kirjeldada, kuid meil pole aimu, mis jõud neid käivitavad. Teame, et suudame seedida toitu efektiivsemalt ja toota kemikaale paremini kui kõige võimsam keemiatehas. Suudame kehatemperatuuril lõhustada toitu üksusteks. Tehaski suudaks seda, kuid mitmetonnise rõhu ja paarisajakraadise temperatuuri abil.<br /><br />Meie aju on efektiivsem kui maailma kõige paremad ja kiiremad arvutid. Seal asuvail 100 miljardil neuronil on igaühel ühendus 10 000 neuroniga läbi sünapsite. See teeb kokku kümme astmes viisteist sünapsit - 1 000 000 000 000 000 (pool miljardit sünapsit kuupmillimeetri kohta). Sellise võimsusega arvutit ei paista lähiajal kuskilt.<br /><br />Siinkohal ei tohi segi ajada arvutitesse talletatava staatilise informatsiooni hulka inimaju dünaamilise toimimisega. Evolutsioonil pole siiani vaja olnud meeles pidada tuhandeid lehekülgi entsüklopeedilist teksti või “Harry Potteri” raamatuid. Kuid on inimesi, kes suudavad peast ette lugeda kõik, mida nad on korra lugenud. Meie ajul on see võime olemas, aga seni välja arendamata.<br /><br />Ühesõnaga, me oleme väga võimsad, aga me ei tea, kui võimsad oleme, ega ole ise teinud ennast selliseks. Järelikult ei saa me seda au enda peale võtta.<br /><br />Aga ikkagi oleme eluslooduses ainult tolmukübe. Kui vaadata inimkonna massi ja võrrelda eluslooduse kogumassiga, moodustab see alla ühe triljoni triljondiku. Me oleme kogu elusloodusega võrreldes eikeegi ja ma kaldun arvama, et elusloodus on meist pikemas perspektiivis targem.<br /><br />Inimkond ei elaks üle tuumatalve, aga loodus tõenäoliselt küll. Peaaegu iga globaalkatastroof pühiks inimesed maamunalt ja meie paljukiidetud mõistusest oleks vähe abi, kui hiidmeteoriit kukuks Vaiksesse ookeani ja üle maailma käiks 80meetrine tsunami. Võib-olla kõrgmäestikes jääksid inimesed ellu. Aga kui sellega kaasneks paarsada aastat pimedust, kui tolm varjutaks päikese, oleks see juba kahtlane.<br /><br />Üks teooriaid pakub välja, et inimese kõrgesti arenenud mõistus on justkui üleliia arenenud lihas või organ. Nii nagu elevandil on üliarenenud lont, kaelkirjakul pikaks veninud kael, tigudel hea ja tugev maja, mida kaasas kanda, ussidel mürk, millega ründajat tulistada, kirbul lihased, millega hüpata oma kehast sadu kordi kõrgemale, ja nõgesel kõrvetamisvõime, et ebasoovitavaid olevusi eemale peletada, on inimesel mõtlemine arenenud kõige tugevamaks küljeks ja eristab teda ülejäänud loodusest. Rohkem ei midagi.<br /><br />On selge, et ellujäämise kohalt ei anna mõistus meile mingeid eeliseid. Kui tänapäeva loogiline ja edukas inimene panna kõige liigirohkemasse ja elu kõige rohkem soosivasse keskkonda, näiteks Amazonase džunglisse, ei saaks ta tõenäoliselt omale toidu hankimisega hakkama ja oleks sealsetele ülejäänud elukatele pigem lõunasöök kui selle kauni looduse kroon.<br /><br />Ma ei taha öelda, et inimene kui selline on väärtusetu, pigem vastupidi, nii inimkond kui iga inimene on ainulaadne, aga ma kutsun üles mõtlema meie seostele muude liikide, universumi ja mikromaailmaga. Nägema ennast osana tervikust.<br /><br />Mõistma, et meie erilisus on ainult üks erilisusi ülejäänud erilisuste kõrval. Seda võib nimetada Maslow’ järgi eetiliseks teadvuseks. Ja sinnapoole tasub püüelda rohkem kui materiaalse maailma suunas.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-9073456648110431082011-07-13T11:34:00.000-07:002011-07-13T11:37:35.558-07:00USA võlakriis pöörab maailma pea pealeAjalehed on täis artikleid Kreeka olukorrast. Kuid peale Kreeka on olemas veel maailma nn superriik USA, kus olukord kipub minema veel halvemaks, meenutab Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.<br /><br />Kui me tahame mõista, mis seal toimub ja mis saab edasi, tasub vaadata nende ennustusi, kes nägid ette nii 1989 aasta kriisi USAs , Nasdaqi kokkukukkumist 2000ndatel, kinnisvarakriisi ja Lehmann Brothersi kukkumisele järgnenut. Analüütikud, nagu Peter Schiff, Doug Casey jt, ennustasid ette ka seda kriisi ja on ühel meele selles, mis hakkab edasi saama. Kuna nad ei tööta panganduses ega valitsuses, kordub sama olukord, mis eelmiste kriiside ajal ehk teiste sõnadega: nende hääl jääb hüüdjaks kõrbes ja endiselt korratakse mantrat, et kriis tuli ootamatult.<br /><br />Alustuseks natuke fakte – USA riigivõlg on praeguseks üle 14 triljoni dollari ja see on kasvanud viimase kolmekümne aastaga üle 14 korra. Kui 1 triljoni suuruse riigivõla tekkeks kulus 350 aastat ja selleni jõuti aastaks 1974, kusjuures selle aja jooksul ehitati üles maailma võimsaim riik, siis järgneva 38 aasta jooksul on suudetud end mähkida lootusetusse võlaorjusesse ja viidud riik enneolematusse kriisi. Aastatel 2007–2010 suurenes SKP 4,26% ja riigivõlg 61%. Arvud, mis peaksid tekitama õudust juba igas majandustudengis.<br /><br />USA on jõudnud olukorda, kus igast kulutatud dollarist 41% on laenatud. Kulutuste jätkamiseks laenab valitsus 2 miljonit dollarit minutis ning riigivõlg suureneb 4 miljardit dollarit päevas. Võrdluseks, Kreeka avaliku sektori võla suurus on 340 miljardit eurot ja kui juba see tekitab Euroopas enneolematut turbulentsi, siis USA olukord läheb mõistusele aktsepteeritavatest numbritest täiesti väljapoole.<br /><br />Siinkohal tekib kaks küsimust: kuidas on saanud selline olukord tekkida ja mis saab edasi? Esimesele küsimusele andis vastuse juba Charles de Gaulle, kes ütles, et USA naudib maailmas enneolematut privileegi: saab oma välisvõlga arvestada oma riigi valuutas ehk dollaris, ja see võimaldab kulutada rohkem, kui teenitakse. Iga dollar, mis maailmas ringleb, on pärit USAst ja selle eest on teistest riikidest vastu antud reaalset rikkust või kaupa. Seni, kuni dollar maailmas ringleb ja USAsse tagasi kaupa otsima ei liigu, saab USA justkui tasuta kätte dollari eest ostetud kauba midagi vastu andmata. Loomulikult on see hästi lihtsustatud näide, aga kui Eesti laenaks ka ühe inimese kohta sama palju kui USA ja seda tagasi maksma ei peaks, võiks Eesti riigieelarve olla ligi 5 miljardit eurot suurem. See tähendab, et ühe aastaga saaks valmis ehitada nii tunneli Saaremaale, kiirtee Tallinna ja Tartu vahele ning raha jääks ka riigiametnike preemiateks ja kreeklaste toetamiseks.<br /><br />USA olukord ei ole jätkusuutlik. Tulebki aru saada, et USA rikkus ei ole pärit mitte heast ja pingelisest tööst, vaid eelkõige laenamisest. Varsti kaunistavad ajalehtede esikülgi hüüdlaused USA võla tasumise võimatusest ja ilmuvad pikad kommentaarid, kuidas olukord sai ootamatult juhtuda.<br /><br />Mis saab edasi? USA-l on praegu kolm võimalust. Esiteks, võlad ära maksta. Teiseks, kuulutada riik pankrotis olevaks ja kolmandaks vabaneda võlgadest hüperinflatsiooni abil. Ajalugu näitab, et esimene võimalus on välistatud, teist võimalust on võimalik kaaluda, kuid see tooks kaasa rahvarahutused ja üle jääbki ainult kolmas. See on ka stsenaarium, mida maailm on kõige rohkem läbi käinud. Maailma rahanduse ajalugu on kutsutud ka inflatsioonide ajalooks, eriti valitsuste esile kutsutud ja valituste kasuks toimuvate inflatsioonide ajalooks. Mike Hewitt on analüüsinud 21 hüperinflatsiooni 25 aasta jooksul ja ei näe ühtegi põhjust, miks USA ei peaks olema järgmine, sest kõik alused hüperinflatsiooni käivitumiseks on olemas.<br /><br />Hoolimata sellest, kas uue finantskriisi käivitaja on USA või Kreeka, saab see olema ülemaailmne. Maailm on liiga tihedalt finantsiliselt seotud, et keegi saaks kaosest tervena välja tulla. Doug Casey nimetab praegu alles algusjärgus olevat kriisi kõige tähtsamaks sündmuseks maailmas pärast Prantsuse revolutsiooni ja väidab, et see pöörab kogu maailma pea peale.<br /><br />Ka kriisi lõppu saab ette ennustada. Paremaks hakkab minema hetkest, kui majanduses tunnistatakse reaalsust ehk pankrotti lähevad pangad kes on n-ö liiga suured, et pankrotistuda, lisaks käiakse lõpuni hüperinflatsioon, mis lõpeb rahareformiga ja dollarite väärtusetuks muutmisega. Seni, kuni protsessi edasi lükatakse, jätkub uute “ootamatute” kriiside esilekerkimine.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-2473648414332058542011-07-13T11:18:00.000-07:002011-07-13T11:34:33.927-07:00Intervjuu Eesti Päevalehes 4 juuli 2011Räägime kullast, mis on teist jõuka mehe teinud…<br /><br />Kuld on üksnes viimaste aastate teema. Kakskümmend aastat oleme teeninud 20–30% omakapitali tootlust aastas, see pole tulnud järsku.<br /><br />Legendaarne investor Warren Buffett ütles hiljuti, et kulla puhul on hämmastav, kuidas inimesed ikka veel usuvad toorainesse, mille hind lööb rekordeid. Kui võtta kogu maailma kuld kokku ja teha sellest kuubik, siis oleks selle kaal umbes 170 000 tonni ja külje kõrgus 20 meetrit. „Võtke redel ja ronige selle kuubiku otsa ja mõelge, et olete maailma kuningas.” Buffett pidas kulla ostmist kellegi veelgi rumalama otsimiseks. Ka teine kuulus mees George Soros on teatanud, et keeras kullale selja. Mis mõtteid see teisse sisendab?<br /><br />Tegelikult on vastupidi, kulla hinna tõus on alles ees. Inimesed ei usu kulda, sest neil on automaatne usk valitsusse ja kehtivasse võimu. Inimestel pole vähimatki aimu raha tekkimise mehhanismist. See, et Buffett nüüd kulla kohta nii ütles, tähendab, et ta hakkab aru saama, et tema vara võib hävida.<br /><br />Kullamull on selleks hetkeks tekkinud, kui kuskil sünnipäeval küsite tuttavate ja sõprade käest ja selgub, et kullaomanikke on rohkem kui kinnisvaralaenu omanikke.<br /><br />Raha väärtus kukub kolinal?<br /><br />Vene rubla kokkukukkumist oleme ise näinud. Kõik sõltub poliitikutest, kuid suure tõenäosusega liigutakse praegu hüperinflatsiooni poole. See hävitab võlad ja hävitab varad. Ja siis tuleb uus algus.<br /><br />Riigid on päästnud küll pankasid ja tööstusi, aga võlg on alles jäänud. Likviidsuskriisi lahendamiseks on hakatud raha juurde paiskama. See aga tekitab inflatsiooni, mis omakorda läheb ühel hetkel üle hüperinflatsiooniks, mis laheneb rahareformiga. Seekord saab see olema ülemaailmne. Kriis tähendab, et kogu rahasüsteem on vastu taevast lennanud. Seda tähendabki.<br /><br />Olete viidanud, et maailmas pole oodata tormi, vaid viienda kategooria orkaani. Kui lähedal oleme me sellele, et raha muutub lihtsalt makulatuuriks?<br /><br />Paberraha pikaajaline väärtus on absoluutne null.<br /><br />Inimestel on aju pestud, justkui oleks elektroonilisel rahal väärtus. Pangas olev raha on hoopis lihtsamini hävitatav. Seni pole olnud elektroonilise raha krahhi, aga see tuleb igal juhul. Võnkeid juba näeme ja asi on tunduvalt hullem, kui välja paistab. Praegu kirjutatakse palju Kreekast, aga Itaalia ja Hispaania kukuvad samamoodi.<br /><br />Mida see kriis tavalisele inimesele tähendab? Mis siis õieti juhtuma hakkab?<br /><br />Tavalisele inimesele tähendab see, et säästude eest saad mingil hetkel osta palju vähem kui praegu. Teiseks läheb võetud laenude teenindamise intress väga kõrgeks. Näiteks 1980 oli Ameerikas intress 20–25%, iga nelja aastaga pidid laenusumma ainuüksi intressina ära maksma.<br /><br />Näiteks Ameerika või Kreeka puhul on kolm valikut. Esimene valik on võlad ära maksta. Teine on tunnistada pankrotti. Ja kolmas on kaotada võlad hüperinflatsiooni kaudu.<br /><br />Kõige reaalsem on siis hüperinflatsioon?<br /><br />Jah.<br /><br />Millal laks käib?<br /><br />Sõltub poliitilistest otsustest. Poliitikutel on veel püssirohtu. Võimalik on pikendada laenude tähtaegasid, vähendada pankade kapitali adekvaatsust kümne protsendi pealt kahe protsendi peale. Mulli on võimalik veel suuremaks ajada. Mida kiiremini tulevad lahendused, seda valutum on.<br /><br />Igal juhul käib peagi pauk?<br /><br />Kui ma üldse majanduses milleski sada protsenti kindel olen, siis selles küll täiesti. Kui rong on ühe kilomeetri kaugusel seinast ja kihutab sada kilomeetrit tunnis, siis võid jõuda küll aeglustada, aga vastu seina põrutad ikkagi.<br /><br />Tegelikult hakkab asi pihta Ameerikast. Euroopa puhul on veel võimalik laene korstnasse kirjutada, aga Ameerikas on hullem. Seal trükitakse raha lihtsalt juurde. Enneolematu luksus – nad saavad välisvõlga noteerida välisvaluutas. Ameeriklase rikkus ei tule sellest, et ta rabab tööd teha nagu Papa Carlo, vaid sellest, et kogu maailm kasutab dollarit. Hiinlane on see, kes praegu töötab. Ameeriklane töötas 19. sajandil ja sai rikkaks. Hiinlane on nüüd see, kes töötab ja järgmiseks sajandiks saab rikkaks.<br /><br />Aga ikkagi, millal see suur pauk siis käib?<br /><br />Ajafaktorit on kõige keerulisem öelda, sest protsessid võtavad aega. On ennustusi, et juba sellel sügisel tuleb tõsiseid jamasid. Aga igal juhul on väga raske uskuda, et aastani 2015 välja venitatakse.<br /><br />Ükskõik kas nimetame seda puhastumiseks või suureks pauguks, igal juhul peavad inimesed elatustasemes sel juhul palju järele andma. Kui palju?<br /><br />Võin öelda, mida hüperinflatsioon firmadele tähendab. Näiteks ajaleht. Ta ostab paberi, trükib sinna midagi peale ja müüb maha. Selle eest saab leht raha, mille eest saab osta rohkem paberit, mida rohkem müüa. Ta ostab paberi, trükib sinna peale, müüb ära, saab rohkem raha, aga selle eest saab ta nüüd järsku vähem paberit osta kui enne. Kui iga äritsükkel toodab kahjumit, siis sellepärast seda ei tehta ja sellepärast toodetakse veel rohkem kahjumit. Käivitub tagurpidi spiraal.<br /><br />Kõik see tähendab väga tugevat elatustaseme langust. Kui ameeriklane teenib 40 dollarit tunnis ja hiinlane neli dollarit, siis kuskil keskel peaksid nad kokku saama. Nii et kaotame poole võrra.<br /><br />Just hakkas jälle töökohti tekkima, palk püsima. Ja nüüd selline trööstitu jutt?<br /><br />Ei ole trööstitu. Kaoseteooria järgi jõuabki süsteem alati kriitilise piirini ja kui sellest läbi minna, siis see korrastub. Saad hakkama probleemidega, millega enne hakkama ei saanud. Aga kriisi ei saa vältida, see on arengu vältimatu osa.<br /><br />Inflatsiooniajastul tõusis Zimbabwe börs üle 30 000 protsendi. Aga see ei tähenda, et elu läheb paremaks. Palgad tõusevad, aga ostuvõime väheneb. Hinnatõus kestab täpselt sinnamaani, kuni suuremad pangad pankrotti lähevad. Kui pangad on raha lollisti välja laenanud, siis nad lähevad pankrotti. Seejärel lähevad pankrotti suured firmad, kes hoiavad raha pangas. Sedasi toimub seni, kuni süsteem puhastub.<br /><br />Kas Kreekat saab praegu üldse uskuda?<br /><br />See on naeruväärne teema. Võtad Swedbankist laenu ja ei jõua seda maksta. Siis võtad uue laenu ja maksad sellega eelmise ära. Et seda omakorda katta, siis võtad BIG-ist laenu. Lõpuks võtad sama loogika järgi kõll-kõll-laenu ja jääd sellega hätta. Siis küsid sõbra käest usalduse peale. Loomulikult tahaks ta aidata. Loomulikult tahavad praegu poliitikud Kreekat aidata.<br /><br />Igasugused abipaketid on saatanast?<br /><br />See on teie väide (naerab laginal – toim).<br /><br />See on küsimus.<br /><br />Toredad terminid… Abipaketid, võlgade restruktureerimine, deprofileerimine, ettevõtte saneerimine. Saneerimine ju tähendab, et oled ettevõttesse pandud rahast ilma. Abipakett ongi abi. Kui arvestame tulemusega, siis võib ju seda teha.<br /><br />Kas Eesti Pangal on üldse kulda?<br /><br />Ei ole, ta on oma kulla maha müünud. Ostsid küll 600 kilogrammi kohustusena Euroopa Keskpanga reservi.<br /><br />Eks mingil hetkel ilmselt tundus, et võlakirjad toodavad rohkem.<br /><br />Nii et Tavid seljatab oma 420 kilogrammi kullaga Eesti Panka igas mõttes?<br /><br />Hoiame teadlikult kõik vabad vahendid kullas, et raha mitte pangas hoida.<br /><br />Ja kuld on see, mis päästaks maailma?<br /><br />Lähitulevik toob suurt segadust ja rahanduslikku kaost. Teame, et oleme surelikud, aga tegutseme edasi, justkui elaksime igavesti. Võime ju ignoreerida reaalsust, aga ei saa ignoreerida tagajärgi, mis on tekkinud reaalsuse ignoreerimisest. Võime ju ignoreerida inflatsiooni, majanduskriisi. Aga ei saa ignoreerida tagajärge. Ma isegi ei arva, et kuld peaks olema see ainuke tagatis, aga igatahes peab olema reaalne tagatis.<br /><br />Kui laenamine ja rahatrükkimine saaks ka tegelikult rikkust luua, siis elaksime juba ammu pudrumägedes. Keiser Nero võttis ka hõbemündid, sulatas üles, pani poole vähem hõbedat sisse ja oli kaks korda rikkam. Eks nii tehakse ka tulevikus. Ühiskondlik mälu kestab 15 aastat.<br /><br />Ameerikas paistab ju ka, et töökohti tehakse juurde, on majanduskasv ja palgad kasvavad, aga tuleb vaadata üldist pilti. 90% rahast on küberruumis ning see krahh on veel läbi elamata.<br /><br />Praegu on käimas kõige suurem sündmus, mis on toimunud pärast Prantsuse revolutsiooni. Praeguse rahandussüsteemiga on haaratud kogu maakera elanikkond. Nii suur on mõju.<br /><br />Seitsmekümne aasta pärast vaadatakse praegust kui hulluse ajastut, kus arvati, et raha laenates saab rikkaks ja on võimalik raha muudkui juurde trükkida.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-4706381978541926002011-06-08T02:26:00.001-07:002011-06-08T02:26:58.257-07:00Majanduskriis ja tavaline inimene.Majanduskriis ja tavaline inimene.<br /><br />Mis toimub praegusel ajal majanduses ja rahanduses. Kuidas seletada seda tavalisele inimesele. On olemas keerulised nimed ja teooriad. Misese teooria, Friedmani teooria, Keynesi teooria. Nende nimetamine artikli alguses peletab pigem lugejad minema, kui paneb neid nimesid guugeldama. See tõttu neid rohkem ei maini ja seletan lihtsalt, mis on majanduses ja rahanduses oodata. Aga oodata pole midagi head, ehk nagu juba Lennart Meri mainis on oodata verd, higi ja pisaraid. Kõik majandusteooriad võib üldistada väite alla, et iga juurdetrükitud raha vähendab ülejäänud käibel oleva raha väärtust. Ehk teiste sõnadega raha juurde trükkimise tulemusena muutub raha odavamaks ja kaubad kallimaks. Ning see protsess on praegu käimas. Hetkel suurendatakse raha hulka otseselt, näiteks Ameerikas 600 miljardiline rahasüst majanduse elavdamiseks (siinjuures tekkib mul küsimus miks tavaline inimene ei võiks oma raske majandusliku olukorra turgutamiseks paljundusmasinaga natuke raha juurde trükkida aga riik võib) kui ka kaudselt, läbi kõikvõmalike riiklike võlakirjade ja muus vormis laenu võtmise. Nimetatagu seda kuidas tahes, aga praegusel hetkel on maailmas toimumas raha hulga suurenemine. Iga mõtlev inimene saab aru, et lõputult selline olukord kesta ei saa ja selleks, et mõista mismoodi varasematel aegadel on see olukord lahenenud tuleb pöörduda ajaloo poole. Õnneks on lahendusi terve ajalugu täis, aga kahjuks need lahendused on kõik sellised, mis ajavad valitsustel ja keskpankadel ihukarvad püsti. Kui jätta kõrvale vene rubla hüperinflatsiooniline protsess, mida võidakse pidada sotsialismi lõppemise kaasnähtuseks, mitte rahasüsteemi toimise aluste eiramiseks, siis tarvitseb vaid vaadata, mis on toimunud minevikus, et mõista seda mis hakkab toimuma tulevikus. Ja et mitte koormata lugejat sajandite vanuste näidetetega alates Rooma riigist, meenutame viimast 30 aastat. Euroopas läbisid raha trükkimise läbi majandusprobleemide lahendamise ja “rikkaks” saamise laine Jugoslaavia, Poola, Ukraina, Valgevene, Bosnia Hertsegoviina, Gruusia. Ameerikas - Mehhiko, Boliivia, Argentiina, Brasiilia, Nikaraagua. Aafrikas – Angoola, Madagaskar, Mosambiik, Zair, Zimbabwe. Kuid kui raha juurde trükkimine lahendaks majandusprobleeme, siis elaksime juba ammu paradiisis. Kui eelpool loetletud riikides mõisteti, et õhust raha tekitamine lõppeb kehvasti pöörduti tagasi terve mõistuse juurde ja raha seoti kas dollari, euro või siis mõne muu stabiilse valuutaga. Kahjuks on nüüd kätte jõudnud olukord, kus need nn. stabiilsed valuutad ise läbivad sama protsessi, ainult et maailma globaliseerumise tõttu on süsteem suurem ja protsessid rohkem aeganõudvad. Praeguseks hetkeks on USA, Euroopa võlad ületanud igasuguse mõistliku piiri, kuid seda protsessi ei saa enam pidama. Küsimus on selles, kes need kinni maksab. Ja suure tõenäosusega makstakse võlad kinni raha väärtuse drastilise languse, enneolematu hindade tõusu ja elatustaseme järsu kukkumise arvelt. Väited et kohe läheb paremaks ei tööta, sest süsteemis pole midagi muutunud. Lihtsalt proovitakse võlakoormat kellelegi teisele nihutada. Euroopa riikide võlakirjad hakkavad jõudma Euroopa Kekpanga bilanssi. Ka siin on olukord terve mõistuse vastane sest, kuidas saab pank kellel on põhikapitali 5 miljardi eest osta võlakirju 80 miljardi eest. Süsteemi korrastumist ei toimu. <br />Mida see kõik tähendab tavalise inimese jaoks? Hüperinflatsioonid tähendavad ainult ühte, seni kogutud raha hävimist ja väärtusetuks muutumist. Kui siiani pole ajaloos olnud ühtegi erandit, siis oletus et praegune majanduskriis laheneb senise rahanduspoliitika raames, kuulub psühhopatoloogia ja luululise mõtlemise, mitte majandusteooria valdkonda. Hüperinflatsioon on pöördumatru protsess ja see lõppeb rahareformiga. Kahjuks on võimalik hüperinflatsioon praegusel hetkel veel tabuteema, ja ilmselt hakatakse selle saabudes imestama, mismoodi keegi seda ette ei näinud. Aga märgid on juba ilmsed. Ja märke tuleb jälgida mitte statistikaameti arvude vaid enda mõistuse abil. Praktiliselt kõik hinnad on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. Ja see protsess jätkub.<br />Kuna antud teemal ei hakka tulema valitsuse ja ministrite soovitusi, siis peab igaüks ise vaatama, otsustama ja vastutama. Aga üldised nõuanded on järgmised, ära usalda ametlikke infokanaleid, hoia oma vara enda kasutuses, mitte pankades, hoia vara vääringus mille kohta sa arvad, et see elab üle inflatsiooniliseprotsessi. (rubla aja lõpul jätsid inimesed pudelid taara punkti viimata, et oma vara säilitada), säilita kaine mõistus, hangi informatsiooni mineviku kriiside kohta ja toeta oma lähedasi.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-12861106690943410032010-10-10T17:58:00.000-07:002010-10-10T17:59:33.922-07:00Rahast, eurost ja kroonistRahast, eurost ja kroonist. (Kirjutatud veebruar 2008)<br /><br /> 1 sajandil e.m.a olevat Cicero pidanud kõne, kus rääkis riigi ja rahanduse tomimisest. Rahasüsteemi kohta oli tal lihtne ja selge lähenemine- riigi kulud ei tohi olla suuremad kui laekuvad maksud, aga laekuvad maksud peavad samas olema madalad. See tähendab tänapäeva terminoloogias tasakaalus eelarvet. Teiseks ei tohi riik tasakaalus eelarve saavutamiseks võlgu võtta ja kolmandaks peab käibeloleval rahal olema kas kulla või hõbedakate. <br />Kahjuks ei suutnud Rooma riik ise neid põhimõtteid järgida ja kindral Nero pillav eluviis saatis Rooma riigi pankrotti ja pani aluse üle 1000 aasat kestnud tsivilisatsiooni hävimisele. Rahasüsteemi pankrotti minek oli aga väga tänapäevane. See toimus läbi inflatsiooni ja raha väärtuse vähenemise. Nimelt avastas Nero, et kui ta hõberahad üles sulatab ja siis uued samasugused rahad vermib, milles on poole vähem väärismetalli on ta korraga poole rikkam. Selleks hetkeks oligi, aga teatavasti ei tekki mitte millestki midagi ja võlad tuleb tasuda varem või hiljem. Rooma riigi särale järgnes Euroopas pime keskaeg. <br />Kui eesti 1992 aastal oma rahale üle läks oli Siim Kallase poolt juhitud Eesti pank väga ettenägelik. Eesti rahasüsteemi põhimõtted olid justkui maha kirjutatud Cicero kõnest . Rahasüsteem peab põhinema tasakaalus eelarvel, riik ei tohi võtta võlgu ja eesti kroon on tagatud saksa margaga. Kaalumisel oli ka kullastandard, kuid kuna saksa mark oli peale teist maailmasõda euroopa tugevaim ja stabiilseim valuuta, mis oli läbinud mitmeid revalveerimisi ega olnud oma ostujõust midagi kaotanud vaid ainult tugevnenud, otsustati saksa marga kasuks. Ettenägelikkust oli sel ajal piisavalt, et eesti krooni kursi muutmine teha võimalikuks mõne lobby grupi suvast, vaid see jäeti ainult riigikogu otsustada. Põhja sai minna ainult koos saksamaaga. <br />Kui eesti võttis suundumuse euroga ühinemisele siis algul ma tervitasin seda teed eeldades naiivselt, et kui palju tarku otsustajaid erinevatest riikidest koos, siis tõuseb selle võrra ka rahasüsteemi planeerijate kollektiivne IQ ja loomulikult lähtutakse ka üle 2000 aasta vanast rahvatarkusest. Kahjuks nii see pole. Etteantud eelarve defitsiiti ületatakse pidevalt, riigivõlad on suured ja mis kõige hullem euro pole mitte millegagi tagatud. Kõige selle üle mõeldes on mul tekkinud tõsine küsimus - miks peaks eesti üldse eurole üle minema? Rääkida suuremast stabiilsusest ja välisinvestotite usalduse tõusust on pehmelt öeldes kohatu. Mis stabiilsusest saab juttu olla raha puhul, mille aastane rahapakkumine M3 suureneb aastas üle 10 % ja millel puudub kullakate. Vaadates ajalugu on sellised rahasüsteemid varem või hiljem elanud läbi suurema tagasilöögi. Praeguseks ajaks on ülemaailmne finantskriis juba alnud ja seda üritatakse varjata nimetades olukorda ajutisteks likviidsusraskusteks. Pankadesse pumbatakse raha juurde ehk tehakse sama mille eest juba Cicero hoiatas aga Nero siiki ellu viis – käibele lastakse kattetta raha ja rahasüsteemi lükatakse järjest suuremasse inflatsioonilisse keerisesse. Erinevus Nero aegse hõberahade lahjendamisega on ainult vormiline, mitte sisuline. Kõik on rahulolematud suurte inflatsiooni numbrite pärast, kuid tõelist põhjust milleks on katteta raha trükkimine või õieti nupule vajutamisega panga kontole miljardite genereerimine ei räägi keegi. Ja kahjuks on see ülemaailmne protsess, millesse on haaratud peaaegu kõik maailma riigid. Antud süsteemi kritiseerimine on muutunud tabuks nagu oli ka tabu sotsialismi kritiseerimine N.Liidus. <br />Küsimus on selles, kas sellest allakäiguspiraalist on võimalik välja pääseda. Ja siinkohal tahan ma välja pakkuda eesti Nokia, idee mis oma uudse läehenemise tõttu saab kindlasti palju kriitikat, kuid mille sisusse põhjalik süvenemine tasub end kuhjaga ära. See on idee, mille on välja öelnud ameerika presidendi kandidaat Ron Paul. Tema on selgelt väljendanud, et USA peab oma rahasüsteemi tagasi viima kulla stadardile. Peale 1971 aastat, kui kulla standard kaotati on USA dollar jõudnud kollapsi äärele ja on viimane aeg taastada raha usaldusväärsus. Tahaksin siin kohal üles tõstatada debati eesti krooni sidumisest euro asemel kullaga. Kuld on teinud seda, mis peale teist maailmasõda saksa mark, ta on järjest tugevnenud. Kullaga seotud raha puhul tähendaks see inimeste rikkuse suurenemist, mitte inflatsiooni tõttu säästude vähenemist nagu praegu. Kulla puhul oleks rahasüsteem automaatselt tasakaalus, käibel saab olla ainult nii palju raha kui on eesti pangas kulda. Täiesti enneolematule tasandile tõuseks eestisse tehtavate välisinvesteeringute hulk. Pole olemas investorit, kes ei tahaks oma investeeringule kindlust ja seda suudaks kullaga tagatud eesti kroon pakkuda. Tegemist oleks olukorraga, kus eesti saaks majandusliku eelise teiste riikide ees. Eesti üleminek valuutakomiteelt kullakomiteele leiaks äärmiselt suurt vastusesisu IMF-lt, Euroopa Keskpangalt ja kõigilt teistelt kelle praegune süsteem võimaldab hästi ära elada, kuid suveräänse riigi enda otsustada peaks olema millist rahasüsteemi nad kasutavad. <br />Kullakomiteele üleminekul ei juhtuks tavalise inimese jaoks midagi, eesti kroonid jääksid samamoodi käibele ainult inflatsioon peatuks ja eesti pangas oleks võimalik alati oma kroonide eest saada reaalset väärtust, see on kulda. Tõenäoliselt oleks ka vajalik jätta kulla ja eesti kroonide omavaheline ümbervahetamine ainult eesti panga monopliks. See oleks valus löök investeerimiskullaga kaubitsejatele, kuid seejärel vajadus investeerimiskulla, kui raha säilitamise vahendi järele muutuks, sest kulda oleks võimalik eesti kroonide eest stabiilse kursiga saada igal inimesel keskpangast.<br />Peale üleminekut asuksid ka teised riigid seda ideed järgima, kuid esimestel on alati eelis. Eesti majandus pöörduks suurele tõusule ja koos majanduse kasvuga kasvaks ka inimeste heaolu, mitte ei suureneks abstraktsed finantsnäitajad. Kullakomitee puhul läheneksid eesti palgad suure kiirusega euroopa omadel e, minimaalselt euro inflatsioonikordaja võrra ja maksimaalselt lisandub sellele veel tööviljakuse kasv. <br />Artikli autor on veendunud, et varem või hiljem peab maailm tagasi pöörduma tuhandeid aastaid ennast tõestanud rahasüsteemi juurde. Kõigil aegadel, kui on raha olnud tagatud väärismetallidega on toiminud stabiilsed arengud. Võrdleks siinkohal 19 sajandit , mil maailma majandus õitses, üle 60 riigi olid ühinenud kullastandardiga ja ei peetud suuri sõdu, 20 sajandi algusega mil kullastandard lagunes ja maailm kisti kahte suurde maailmasõtta. Praegune süsteem saab toimida ainult seni kuni raha lisatakse süsteemi juurde ja see lõppeb paratamatult kriisi või hüperinflatsiooniga. Kas esimesena võtab kullal põhineva süsteemi kasutusele Ron Paul peale USA presidendiks saamist, Zimbabwe või Eesti pole suurt vahet, sest lõppkokkuvõttes peame me kõik ajaloolised tõed omaks võtma. Miks siis mitte olla esimeste seas.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-53655104020020536422010-10-03T01:51:00.000-07:002010-10-03T01:52:12.817-07:00Kulla hinna mull on veel väga kaugelViimasel ajal on kulla hind tõusnud uutele rekordkõrgustele ja seda on hakatud võrdlema kinnisvara hinna mulliga. Käesolevas artiklis põhjendan ma miks nii pole ja miks kulla hinna mullist rääkimine on asjatundmatu ja võhiklik. Kinnisvara mulli ja kulla hinna hetkeseisu samastamine on kui võrrelda õhupalli lennukiga. - Mõlemad lendavad ja maanduvad uuesti maa peal, kuid üks kõlbab kontinentidevahelisteks lendudeks (loe majandus ja finantskriisi üleelamiseks) aga teine mitte.<br />Kuid alustuseks mullide tekkimisest. Ükskõik millise finantsilise vara, olgu selleks kinnisvara Jaapanis, aktsiad Saudi Araabias või tulbid Hollandis mullistumine on toimunud alati kindlat etappide alusel. Esimene etapp on see, kus siseneb nn. Tark raha. Ta siseneb vaikselt, sellest ei kirjutata lehtedes ega teatata, et on tehtud suurepärane investeering. Kui Nokia müüs ära oma televiisorite valmistamise üksuse ja kujundas ennast ümber tehnoloogiafirmaks ei ilmunud ühtegi aktsiaostu soovitust. Ükski majandusajaleht ei kirjutanud ega soovitanud osta Bulgaaria erastamisväärtpabereid, kui need maksid ühe viiendiku nominaalist, enne NASDAQi suurt tõusu oli ainukeseks mantraks USA-s Dow Jones. Kui esimene etapp saab läbi, hakkavad turule sisenema suured institutsioonid ja fondid. Nad võtavad positsioonid sisse ja kuulutavad siis maailmale, et võib olla on see hea investeering, kuid sellel ajal ei ole veel laiades investorite massides teadlikust võimalikust kiirest teenimisvõimalusest. Põhiosa investoritest on ikka kinni endistes (loe – langevates) investeeringutes ehk aktsiates ja võlakirjades. Teise etapi lõpus hakkavad hinnad kiiresti tõusma ja teadlikkus laieneb hüppeliselt, esialgu küll ainult teemaga kokkupuutuvate inimeste ehk investorite hulgas. Minnakse kolmandasse etappi ja tavainvestorite mõttemaailmas käib klikk, nad mõistavad hinna tõusu põhjuseid ja hakkavad panustama tõusvale turule. See etapp võib venida päris pikaks, kuid on vajalik eeldus neljandaks etapiks, info liikumisele laiades massidesse ehk bussijuhtide ja turvameesteni. Neljandas etapis teavad kõik, et hind ei saa langeda ja tõepoolest hind kahe ja kolmekordistub hästi lühikese aja jooksul. Järjest rohkem on rongile hüppajaid ja investorite hulk saavutab maksimumi vahetult enne kraavi sõitmist. See on siis olukord, kus kukutakse kuristikku, aga kui maapinda varjutavad pilved siis tekkib huvitav illusioon- kukkuja võib arvata et ta hoopis lendab.<br />Kui vaadata neid nelja etappi siis praegusel hetkel on kuld teise faasi alguses. Vaikselt enam siseneda ei saa, kuid fondide ostudest on asi veel väga kaugel. Jim Rogersi tehtud küsitluse alusel pole 76%-l finantsvarade juhtijatest mitte ühtegi kullaga seotud vara. Teine küsitlus mis tehti tavaliste investorite seas, näitas et 95% polnud iialgi kuulnud mis asi on Krugerrand, rääkimata selle omamisest või ostuplaanist. Lihtsalt igaks juhuks – Krugerrand on maailmas kõige levinuim ühe untsine investeerimise kuldmünt. Kolmandasse faasi sisenemisest, rääkimata neljandast on asi veel väga kaugel. Kulla hinna mulli faasi saab ka igaüks ise testida. Tuleb teha küsitlus oma tuttavate hulgas, kui palju on neid kes on ostnud kulda ja võrrelda inimeste arvuga, kes on võtnud kinnisvara ostmiseks laenu. Kui esimene arv hakkab lähenema teisele siis on põhjust rääkida mullist. <br />Käesolev kulla hinna tõus on toimunud 11 aastat, kuid kui vaadata ajalugu, siis on kulla hinna tõusutsüklid väga pikaajalised, keskmiselt 15-20 aastat. Viimane tõus kestis 1968-1982 ja oli 15 aasta pikkune. Käesolevat kulla hinna tõusu tsükli lõppu on oodata 2020 aasta paiku. See muidugi ei tähenda et kulla hind ei võiks langeda 20-30% ja mõnel aastal mitte üldse tõusta. Kuid mullide puhul toimub lõhkemine ja tavaliselt jääb järgi 5-15% algsest hinnast. Näiteks USA Dow Jones kukkus Suure Depressiooni ajal 89% oma tipust ja Jaapanis Tokyo kesklinnas langes maa hind kõige paremas asukohas peale mulli avanemist tipphinnaga võrreldes 1%-ni. Kulla hinna mulli puhul võiks oodata kulla hinna kukkumist 90%- ehk 130 dollarini untsist, aga sellist mõttekäiku praeguse maailma rahaturgudel toimuva “kvantitatiivse lõdvenemise” juures on mul lausa piinlik siia kirja panna. Aga kui praegune hind tõuseks lühikese ajaga 10 korda, siis oleks olukord hoopis teine. Ja siin jõuan ma mullidega kaasneva järgmise aspektini. Mullide graafikuid iseloomustab selline järsk välja venitatud tõus, millele järgneb sama kiire langus, tegemist oleks justkui kummipaela venitusega, mis siis tõmbub tagasi vanasse asendisse. Vaadates graafikuid nõuaks praegu sellise mustri nägemine Picassolikku fantaasialendu.<br />Lõpetuseks natuke ka makromajanduslikest teguritest. Siin kohal on kulla ülesanne olla maailmamajanduse palaviku näitaja. Ja palavik on järjest suurenemas, riikide võlakoormad on saavutanud enneolematud mõõtmed, rahapakkumine kõikvõimalike abipakettide näol jätkub ning esimesed märgid saabuvast “kõigile ootamatust” hüperinflatsioonist on õhus. Tõenäoliselt on järgmine finantsmaailma vapustus riikide, sealhulgas USA, võimetus oma võlgu maksta. Järgi jääb kaks teed, kas riikidel kuulutada end pankrotis olevaks või kustutada oma võlg rahaväärtuse langemise ehk lõputu rahatrükkimise abiga. Läbi ajaloo on alati valitud viimane. Kuid praegune olukord on maailma ajaloos erinev, kui seni oli hüperinflatsioonilisse keerisesse läinud riikidel (Venemaal, Zimbabwes, Mehhikos või Türgis jne. jne.) olemas olnud päästeparv, mustal turul kaubeldava dollari näol siis praegu seda enam pole ja siin kohal astub taas mängu kuld. Ehk teiste sõnadega - kulla hinna jätkuv tõus on eelkõige makromajanduslik protsess mitte spekulantide soov ja turgude juhuslik fluktuatsioon. Kahjuks on praegusesse keerisesse sisenemas kogu arenenud lääne maailm, sest kõik nad on läinud kaasa hullusega, et võlgu elamine on normaalne ja kui raha pole siis võib seda alati laenata ja vanu võlgu saab maksta ära uusi võttes. Pikaajaliselt on aga selline mõtteviis hävitav. Kokkuvõttes võib öelda, et see mis praegu toimub on USA DOLLARIL JA LAENAMISEL PÕHINEVA MAAILMAMAJANDUSMUDELI LÕPPEMINE. Kahjuks seda veel ei tunnistata aga selle protsessi indikaator on kuld ja selle hinna jätkuv tõus.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-67042913116695346512010-07-07T06:39:00.000-07:002010-07-07T06:41:53.566-07:00Miks euro ei aita Eestit ja mis siis üldse majanduses ja maailmas toimub?Miks euro ei aita Eestit ja mis siis üldse majanduses ja maailmas toimub?<br /><br />Psühholoogias eksisteerib mõiste alateadvus. Teemasse pikemalt süüvimata võib öelda, et üks teemade ring, mis alateadvusse läheb on niinimetatud ebameeldivad teemad. Teemad, millega inimene ei taha tegeleda. Sest need tekitavad ebamugavust ja lõhuvad inimese maailma pilti ja sunnivad inimest ümber mõtestama oma seniseid arvamusi. Kuid peale inimese alateadvuse on maailmakuulus psühholoog Carl Jung toonud sisse ka termini kollektiivne alateadvus. Need on siis teemad, mida kollektiivid, on see siis rahvus, poliitiline partei või töökollektiiv ühiselt väldib puudutamast. Siia alla kuulub nii Saksamaa kus arutelud 2 maailmasõja põhjustest võivad tekitada süütundeid, siia alla kuulub Venemaa, kes samuti ei suuda veel adekvaatselt vaadata möödunud aja sündmustele, siia alla kuuluvad kõik Pekingis elavad targad hiinlased. Paraku on nii, et olenemata professorikraadist või kõrgetest filosoofilistest teadmistest läheb hiinlase nägu punaseks, kui jutuks tuleb teema, et Tiibet peaks olema iseseisev riik. Kuid ülemaailmses kollektiivses alateadvuses on praegusel hetkel ka raha teema. Kõikides maailma kultuurides ja riikides aktsepteeritakse mõtet, et need värvilised paberilipakad, millel on ühe tähtsa onu allkiri ongi raha. Ei mõelda selle üle, mis on raha olemus, või veel vähem rahasüsteemide olemuse üle. Küsimusele, kust raha tekkib ja kas ta peaks olema vahetusväärtus, väärtuse säilitaja või hoopis kaup nagu kõik teised kaubad, puudub vastus. Isegi arutelusid või filosoofilisi artikleid ei ilmu sel teemal. Kõik tundub iseenesest mõistetav. Seda et pank saab välja laenata kordades rohkem raha, kui tal on hoiuseid ei tea tavaline inimene ega spetsialist, kes töötab panga letis. Kuid iga inimene kes uurib sõna rahaloome kordisti või raha multiplikaator sügavamat tähendust ehmatab selle peale, mida ta teada saab. Kuidas saab olla võimalik et kui mina hoiustan pangas 1000 krooni siis saab pank välja laenata kordades rohkem. Aga kui see raha ei tule tagasi, mis siis saab. Ja see ongi olukord, mis praegusel hetkel panganduses on toimunud. Pangad on välja laenanud raha mida neil pole, laenud ei tule tagasi ja käes ongi kriis nimetagu seda likviidsuse puudumiseks või panga ja riigijuhtide apsakateks. <br />Kui nüüd minna natuke sügavamale ja jätta kõrvale ühiskonnast peale pandud mõttemallid ja eelarvamused hakkab pilt selginema, ning selgub, et kogu pangandussüsteemi põhimõte on praegusel hetkel üles ehitud nii, et kriisid ja rahasüsteemide häving on sisse programmeeritud. Läbi ajaloo on teada, et kui raha on võimalik olnud tekitada õhust või sellega, et kiirendatakse trükipresse on seda võimalust alati kasutatud. Tulemuseks on olnud hüperinflatsioonid ja raha süsteemide ning ühes sellega inimeste säästude häving. Eestis on keskmiselt iga 35-40 aasta tagant inimeste kogutud raha, mida on säilitatud pangas lihtlabaselt hävinud. Nii oli see venemaa rublaga möödunud sajandi 90-ndatel aastatel, nii oli see enne esimest ja teist maailmasõda. Ja kui vaadata maailma ajalugu, siis ilma ühegi erandita, pole ükski rahasüsteem, mille puudub reaalne tagatis, vastu pidanud ja paberraha on alati jõudnud oma õige väärtuseni, milleks on paberi väärtus. Ilma ühegi erandita. Arvamus, et euro, mis pole mitte millegagi tagatud on erand, kuulub psühholoogiliselt vaadates luululise mõtlemise hulka. Ilma ühegi kahtluseta on ka euroga juhtumas drastilised muutused, mis raputavad inimeste maailmavaadet ja ellusuhtumist. Kuid kahjuks ei saa selle vastu midagi teha. Õpitakse enamasti enda valusatest kogemustest, mitte ei lähtuta ajaloost ja tervest talupoja mõistusest. Praegune kriis on eriline sellepärast, et seekord haarab see kogu maailma ja viib rahasüsteemid kaosesse mille taolist ei ole eelnevalt kogetud. Aga nagu eelpool mainitud on sel teemal arutlemine tabu teema. Ja see on nii tabu, et maailma majandusteadlased on selle täielikult oma uurimisalade hulgast välja haaranud. Võib uurida majandust ja majanduses toimuvaid protsesse, võib majandust kritiseerida ja majandust või börsil toimuvat mõista ja ette ennustada. Kuid pangandussüsteemi aluseid teadlased ei uuri. Miks? Kui Nobeli majanduspreemia on antud 64 teadlasele, siis mitte ükski nendest pole antud panuse eest pangandusese toimuvate protsesside kohta. Miks? Vastus on lihtne – tulemuseks oleks see , et peaks tunnistama praegune pangandussüsteem on pikaajaliselt eluvõimetu ja vastuolus loodusseadustega. Süsteem, kus päevane tehingute käive ületab aastast kogu maailma majanduse kaubakäivet, läheb vastuollu terve mõistuse ja põhimõtetega, mis olid kunagi pankade tekkimise põhjuseks. <br />Samuti ei arutleta selle üle, et kui peale 1971 aastat kui USA sidus oma dollari lahti kullastandardist on Maailmapank identifitseerinud 96 panganduskriisi ja 176 rahanduskriisi. Kas nende tekkimine võib olla otseselt seotud sellega, et raha ei ole enam mitte millegagi tagatud. Vastus on jah. Kuid sellise vastuse tunnistamine nõuaks ka muutuste elluviimist, mis praegusel hetkel tänu kollektiivses alateadvuses püsivatele seisukohtadele on võimatu.<br />Mida siis teha. Kuigi ma ei taha anda soovitusi, sest koheselt hakatakse mind ründama, et ma teen paanikat ja tahan selle arvelt rikastuda, pean ütlema, et iga inimene peab mõtlema eelkõige enda peale. Lootus, et raha pankades säilib ja on tagatud seadusega on rajatud liivale. Neid reserve millest panganduskriisi kinni maksta lihtsalt pole olemas. Kuid praegusel hetkel on raha tekitada lihtsam kui kunagi varem. Praegu ei tekita nupule vajutusega tekkivate triljonite lisandumine tavalises inimeses erilist tunnet. See kõik viib aga hüperinflatsioonile, mis hävitab euro ja koos sellega ka inimeste kogutud vara. Ainuke soovitus, mis mina saan anda, on taas aasta tuhandeid vana. Paraku on ainult üks raha läbi kriiside oma väärtuse säilitanud. See on kuld, ja mitte elektrooniline pangas olev kuld, vaid see, mis on Sinu enda käes. Ehk nii nagu ütles juba kuningas Saalomon – „Pole midagi uut siin päikese alla“. Kuld on üle elanud eranditult kõik viimase kahe tuhande aasta jooksul toimunud kriisid, muud rahad on ilma ühegi erandita läinud ajaloo prügikasti. Ka seekord ei saa olema teisiti.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-43751414367909573602009-09-14T13:34:00.000-07:002009-09-14T13:35:33.250-07:00REVALVEERIMINEIga kord kui ma loen mõnest artiklist mõttekäike Eesti krooni devalveerimise kohta tekkib mul vastupidine mõte – miks ei arutata eesti krooni revalveerimise üle. Rääkides devalveerimisest jõuavad õnneks nii poliitikud kui pankurid üksmeelele, et see oleks eesti majandusele ja inimestele hävitav. Kuid sellega mõttekäik piirdub, ei mõelda edasi suunas, mis siis kui teha devalveerimisele vastupidist - eesti kroon revalveerida. Ja tegemist oleks majanduse hävitamisele vastupidise protsessiga – majandusele uue hoo andmisega. Kui vaadata maailma rahanduse ja rahareformide ajalugu siis on kõik devalveerimised löönud inimesed vaeseks ja lubanud naaberriikide elanikel käia ja osta võileiva raha eest varandusi kokku. Meenutagem või rubla aja lõppu kui rubla devalveerus ja soomlased ning sakslased käisid eestis ja võisid oma pensioni raha eest elada kui kuninga kassid.<br />Et mõista devalveerimise ja revalveerimsie olemust ja rikkuse ümberjagunemist tuleb aru saada põhitõdedest. Esiteks mitte ühegi rahareformiga, kursi muutusega, ega aktsiahinna tõusuga ei teki maailma mitte ühtegi senti lisarikkust. Aktsia hinna üleöine kahekordistumine võib küll suurendada ettevõtteväärtust kahekordseks, kuid vaadates suuremat pilti, globaalsemalt, ei teki juurde mitte ainsatki grammigi rikkust. Ettevõte asub edasi samades hoonetes ja tal on ikka sama palju vara. Aktsiahinna tõus on virtuaalne võit, mis sama kiirelt kui tekkis ka kaob. Küll aga kõik eelpool nimetatud protsessid jagavad maailmas rikkust ringi. Kui muutuvad valuutade omavahelised kurisid siis need inimesed kes omavad tugevnevat valuutat, saavad oma raha eest rohkem osta, need kelle valuuta langeb kaotavad täpselt sama palju kui teised võidavad. Ühegi kursi muutuse korral lisarikkust maailma ei teki. Rikkus tekkib maailma, nii piinlik kui seda ka siin kirja panna ei ole, ainult tööga. Rikkus tekkib midagi uut luues, ehitades, kaevandades, aga mitte ümber jagades. <br />Üks suuremaid rikkuse ümberjagajaid on raha devalveerimine. Devalveerimise korral muutuvad kõik devalveerimise läbi elanud inimesed vaesemaks. Pole ühtegi näidet maailmast kus devalveerimine oleks toonud inimeste nägudele naeratuse mitte pisaraid. Meenutatagu siin Argentiinat, Soomet, Mehhikot või Zimbabwet. Ilma ühegi erandita on kaotajad selle riigi kodanikud, võitjad aga kõik ülejäänud maailm. Kuid kuna riigi esmane ülesanne on oma kodanike heaolu tõstmine, siis peaks iga riik püüdma raha kursi langemist vältida. Ja sama moodi nagu riik püüab oma elanikke devalveerimise eest kaitsta, lähtuvad teised riigid oma huvidest ja üritavad sundida teisi riike oma raha devalveerima. Siit ka välismaa nn. ekspertide aravmused et eesti (läti) raha tuleb devalveerida ja see elavdab majandust. Elavadab küll, see võimaldab riigis olevat rikkust teiste riikide kodanikel I-phone (et ,mitte öelda võileiva) raha eest üles osta. Loomulikult on eriti lähiümbruse riigid huvitatud et naabrid oma raha devalveeriks, see võimaldaks nende riikide kodanikel sealt enda jaoks rikkusi poolmuidu ostmas käia. Ja need ostu müügi tehingud ei ole mitte vastastikuse võrdväärse vahetuse põhimõttel. <br />Aga on olemas ka vatupidine protsess, raha revalveeerimine. Läbi ajaloo on kõik riiigid kes oma raha revalveerinud saanud täiendava majandusliku tõuke (seda küll oma naabrite arvelt) ja tõstnud oma kodanike elatustaset. Peale teist maailmasõda revalveeris oma valuuta mitmeid kordi Saksamaa , ja muutus Euroopa tugevaimaks majandusjõuks, enne Euro liiduga ühimemsit mais 2008 tegi seda Slovakkia kui muutis oma raha üle 10 % tugevamaks. <br />Raha revalveerimise positiivseid mõjusid on võimatu ülehinnata. See vähendab inflatsiooni, ja tõstab riigi usaldusväärdust. (Kui raha devalveerimise korral keegi ei julge antud riigi rahas oma varandusi hoida, siis revalveerimsie puhul on vastupidi , kellele siis ei meeldiks kui ta rikkus järsku suureneb revalveerimise protsendi võrra). Nii nagu devalveerimine vähendab riigi usaldusväärsust , tõstab revalveerimine välisinvestorite usaldusväärsust. Välisinvesteeringute hulk suureneks ja majandus saaks uue hoo. Eesti krooni revalveerimise puhul saadetaks maailmale signaal, et Eesti kroon on veel kindlam kui euro. Et raha stabiilsuse tagamiseks pole meil vaja euroga liituda vaid me saame oma raha stabiilsuse hoidmise ja selle tugevdamisega ise hakkama. Võiks öelda ära leierdatud lause – Eesti Nokia on revalveerimisega leiutatud. Kahjuks on selge et IMF ega teised maailma finatshaid ei saa seda meile lubada. Neid ei huvita eestlaste elujärje paranemine vaid oma särk, mis ihule ligemal. Tõenäoliselt ei julga ka eesti pank seda ideed heaks kiita. Kuid diskussioon sel teemal oleks teretulnud.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-32462015056337180172009-05-18T03:19:00.000-07:002009-05-18T03:20:33.181-07:00SUUR HÜPERINFLATSIOON TULEKULMida teevad valitsused kes seisavad silmitsi majandusliku kollapsi ja sotsiaalsete rahutustega? Hemingway vastas sellele nii – „Esimene võluvits ebaõnnestunud valitsusel on rahvusvaluuta inflatsioon ja teine on sõda. Mõlemad toovad lühiajaliselt rikkust ja pikaajaliselt valu.“ <br />Kaks aastat tagasi avaldas Äripäev minu artikli suur majanduskriis tulekul. Artikkel ilmus majandusliku eufooria ajal ja artikli lõpulauset- „Kuid seekord ärgu keegi öelgu, et neid ei hoiatatud ette“, ei mäleta peale autori ilmselt keegi. Praeguseks on majanduskriis saanud sisse esimese hoo. Just nimelt esimese, sest nii nagu enamus inimesi arvab et lähimal paaril aastal kriis ei lahene vaid süveneb, nii kinnitab seda ka ajalooline kogemus ja kaoseteooria. Erinevused tekkivad püüdes mõista mismoodi kriis lõppeb. Enamus inimesi ja majandustargutajaid ootab, et taastuks endine majandusbuumi aegne olukord. Et majandust viiks edasi tarbmine ja kui laenukraanid taas lahti lähevad, siis saab tarbimismaania taas alata. Kahjuks on see võimatu. Juba pinnapealne tutvumine kaoseteeoriaga ütleb et kui isereguleeruv süsteem on ületanud kriitilise piiri, siis on tagasipöördumine eelmise tasandi juurde võimatu. Nii nagu ei ole võimalik kapitalismist tagasi minna orjandusliku korra juurde, või orjanduslikust korrast tagasi küttide ja korilaste ürgkogukondliku süsteemi juurde, nii ei saa ka praegu enam tagasi pöörduda kapitalistliku, tarbimisel põhineva majandusmudeli juurde. Kõikide süsteemide nii ühiskonna , firma kui ka inimese areng toimub alati läbi tsüklite. On tasakaalu aeg, siis jõutakse segaduste ajastusse ning seejärel korrastub süsteem uuel kõrgemal tasandil ja saadakse hakkama probleemidega mis eelneval tasandil tekitasid lahendamata konflikte. Igal ühel on võimalik seda jälgida oma laste peal , vaadata kuidas nende teismelised lähevad puberteediea konfliktide rägastikku ja kuidas nad sealt väljuvad tugevamate ja targematena kui enne, või meenutada sotsialismi lõpu aega, kus süsteem ei suutnud enam väliskeskkonnale reageerida, läks kaosesse ja seejärel moodustus uus korrastatud erakapitalil põhinev süsteem. Sama võib iga firmajuht meenutada ka oma firma arengut jälgides ja meenutada mismoodi kriisid on firmat edasi aidanud. Ilma sisemiste ja väliste vastuoludeta ja neid vastuolusid läbi arengu lahendamata on iga süsteem praktiliselt surnud olekus. <br />Praegune olukord on aga väga keeruline. Majandussüsteem on jõudnud seisundisse, kus tagasiteed enam pole, kuid kõige halvem on see, et süsteemil ei lasta normaalselt korrastuda. Normaalne korrastumine tähendaks seda, et kui teed äri ja võtad majanduskeskkonnas vastu vale otsuse siis tuleb oma tegude viljad alla neelata. Ehk teiste sõnadega, kui pank on andnud välja halbu laene, siis see pank peab minema pankrotti. Inimene ja firma kes on hoiustanud oma raha selles pangas, ja teinud sellega vale valiku peab oma rahast ilma jääma. Kui eraisik annab oma raha hoiule naabri kätte ja naaber sellest siis ilma jääb, ollakse ju oma rahast ilma. Lihtne ja loogiline, aga ainult siis, kui see puudutab teisi ja jääb abstraktseks konstruktsiooniks. Valitsused ja keskpangad ei taha sellega leppida, nemad arvavad, et surnud hobust on talle kaeru suhu toppides võimalik ellu äratada. Ja kui kohe ei ärka, siis on järelikult liiga vähe topitud, sest kuidagi hästi on meeles, et siis kui hobune edukalt jooksis, sõi ta naudinguga kaeru. Nii et lõputud abipaketid ei hakka ka niipea lõppema. Süsteemi paranemist läbi tõelise valu tulla ei lubata ja ees ootab pikaajaline hinges vaakumine. Kuid tänu inimlikule faktorile on tulemas palju suurem häda. Majandus mis on praegu minemas kraavi ühele poole, lendab suure tõenaäosusega kraavi teisele poole. Igaüks, kes on rallit sõitnud ja tundnud kuidas auto hakkab külg ees teelt välja libisema, teab et liigselt rooli keerates on kerge end leida teiselt poolt kraavist. Jah, praegu toimub palkade vähenemine ja hindade alanemine , kuid see on alles eelmäng tõelisele oopusele, milleks on hüperinflatsioon. Vaadates maailma rahanduse ajalugu on kõik korrad, kus on püütud oma vähest raha hulka parandada raha juurde trükkides, mitte oma kulusid kokku hoides, lõppenud hüperinflatsiooniga. Värskeim näide on Zimbabwe, kuid nimekiri on peaaegu lõputu- Venemaa, Ukraina, Türgi, Argentiina, Mehhiko jne. jne. Aastaid ma ei hakka nende kriiside taha panema, neid võib igaüks internetist leida. Hüperinflatsioon on majanduse ja rahandusega sama kindlalt kaasas käiv, nagu smsi saatmise võimalus igas uues mobiiltelefonis. Ludwig van Mises kirjeldab seda nii „Lõpuks ärkavad massid. Nad mõistavad ootamatult, et inflatsioon on ametlik poliitika ja kestab lõputult. Igaüks on ärevil ja tahab vahetada oma raha „reaalse“ kauba vastu, ükskõik kas ta vajab seda või mitte, ükskõik kui palju ta selle eest peaks raha maksma.“ <br />Ühe uuringu järgi, mis teostati 120 riigi kohta selgus et viimase 7 aasta jooksul oli 90-s riigis raha kaotanud oma väärtusest vähemalt poole. 30 eduka riigi hulka kuulusid USA, Lääne- Euroopa, Austraalia ja veel mõned. Aga seekord on süsteemi ebastabiilsus jõudnud ka arenenud riikideni välja ja praegu tarvitusele võetud meetmed saavad viia ainult ühe tulemuseni, selleks on praeguse rahasüsteemi häving läbi hüperinflatsiooni. Eriti kiirendab seda praegune kollektiivne vigane mõttemuster, mis kinnitab et rasketel aegadel on vaja riigil hakata rohkem sekkuma ja ise teenuseid ostma, et inimesed töötuks ei jääks. Oleks riigi varahoidlas see raha olemas, mille eest need ostud tehtakse ja palgad makstakse, oleks kõik korras, aga paraku seda pole. Ja ilma rahata teenuse ja kauba ostmise nimetamine peenete terninitega, nagu Keyneslik majandusteooria või mis iganes ei muuda asja olemust. Riik tahab saada teenust, andes vastu raha, mis hiljem muutub väärtusetuks. Paraku on nii, et kui raha juurde trükkimine, loe abipakettide andmine, lahendaks majandusprobleeme, oleksime ja elaksime me juba aastasadu lõputus rikkuses. <br />Jah, Praegu ei paista veel hüperinflatsiooni kusagilt, aga protsessidel on oma sisemine loogika ja ajakulg. Kui auto sõidab garaazist välja siis ta ka alguses tagurdab ja sellel suunal ei pruugi olla lõppsihi asukohaga mingit pistmist. Näiliselt päästetakse praegu autotööstusi ja ettevõtteid, kuid tegelikkuses on tegemist hüperinflatsiooni poole viivate sammudega. Mingil hetkel tõusevad hinnad ja siis on vaja tõsta palku, et inimesed saaksid hakkama. Palkade tõstmine viib taas hindade tõusule, sest kogu raha, mis olemas hakkab otsima kaupa ja see viib taas vajadusele palkasid tõsta. Ühel hetkel hakkab see protsess kiirenema ja valitsuste ja keskpankade unistus hoida inflatsioon kontrolli all, puruneb nagu taldrik peale järjekordset kodutüli klassikalises perekonnas. Kiireneva inflatsiooni ajal sattuvad raskustesse kõik tootmisega tegelevad firmad, sest pidevalt hakkab juhtuma, nii et müüdud kauba eest saadud raha eest ei piisa enam uue kauba tooraine tasumiseks, sest see on liiga palju kallimaks läinud. Kui tavalises majandustsüklis on peale toorainest kauba valmistamist ja selle müüki, firmal rohkem raha, et osta veel rohkem toorainet ja valmistada sellest tuus toode, ehk tekib kasum , siis hüpeinflatsiooni ajal ei piisa enam kauba müügist saadud rahast uue tooraine soetamiseks ja peale igat kaubakäibe ringi on firma vaesem kui enne. Hetkel on seda kontseptsiooni raske mõista, aga kui see aeg kätte jõuab siis loodetavasti meenub ka eelpool toodud lõik.<br />Kuid kõigel sellel on ka oma hea külg, hüperinflatsiooni algus tähendab ka kriisi lõpu algust. Seda küll inimeste ja firmade aastate jooksul kogutud varade hävimise hinnaga, aga sinna ei saa midagi parata, sest see aja jooksul teenitud ja kogutud varandus on läbi peente ümberjagamismehhanismide praeguseks hetkeks ära kulutatud ja makstud välja kõikvõmalikele pensioni ja kindlustusfondide kõrgeteks preemiateks ja palkadeks. Paraku tasuta lõunaid ei ole, see kõik tuleb kinni maksta ülejäänud maailmal. Majanduskiriis on käes, hüperinflatsioon on tulekul. <br />Lõpetuseks kordan eelmises artiklis olnud lauset „Ärgu keegi öelgu et neid pole hoiatatud“, kuid iseensest mõista on sellest hüüdlausest sama vähe kasu, kui tühjas kirikus või rahvast täis kõrtsis kõne pidamisest – keegi niikuinii ei kuula. <br />Artikkel peegeldab autori isiklikku arvamust kogu maailmas praegu toimuvate protsesside kohta.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-81251836347969373532009-02-25T02:43:00.000-08:002009-02-25T02:45:05.293-08:00Kommentaar Äripäevas Skype omanike GILDile antud laenu kohtaEt majandusest ja GILDiga toimuvast aru saada, tuleb minna algusesse nii öelda A ja O juurde. Esiteks tuleb eristada virtuaalväärtusi (raha, aktsiad, võlakirjad), tegelikest väärtustest (maa, majad, transpordivahendid, tooraine jne.). Aru tuleb anda sellest et virtuaalväärtusi ehk elektroonilist vara saab teatud ajaperioodidel vahetada päris vara vastu, aga see aeg ei saa kesta igavesti. Virtuaalväärtus luuakse pangas (enamasti kellelegi laenu andmisel, sest pank ei laena oma raha vaid tekitab selle) ja samamoodi nagu ta tekkib õhust ehk mitte millestki, sama moodi kõigi loodusseaduste järgi ta kaob õhku tegelikku väärtust järgi jätmata (soovmõtlemine siin kuidagi ei aita). Kui Skype mehed oma aktsiad E-bayle maha müüsid siis ostjal ei olnud seda raha vaid ta laenas selle. Nüüd kus on maailmas korrektsiooni aeg, siis on loogiline, et need triljonid mis tekkisid mitte millestki kaovad sinnasamasse. Ja GILD on üks kümnetest tuhandetest firmadest, kes maailmas selle protsessi läbi peavad käima. Aga inimpsüühika on selline, et kui Skype müüjad said raha mida enne tehingut polnud olemas siis on see normaalne. Kui see raha mõnes teises kohas hajub olematusse, siis on see ebanormaalne. Tegemist on aga ühe ja sama protsessi erinevate osadega. Ja investorite raha hävimine on väga normaalne protsess. Kõik virtuaalväärtused on eelkõige kellegi lubadused ja lubaduste puhul tuleb arvestada et need jäävad mõnikord täitmata. Ka GILDi lubadus investoritele nende raha tagasi anda on eelkõige ainult lubadus ja kõik sinna raha pannud võiks arvestada, et täiesti normaalne protsess on see, et sellest rahast võib ilma jääda. Sama kehtib kõigi Skype meeste muude investeeringute ja üldse kõigi (ilma ühegi erandita) elektronilistesse väärtustesse investeerinute kohta. Need on praegusel hetkel mitte materiaalsel kujul (kui neil firmadel ka on laenude investeeringute kohta tagatised siis reaalsuses nende realiseerimine on praktiliselt võimatu) ja terve mõistusega kooskõlas on arvestada, et see kõik peaks mingil hetkel vastu taevast lendama. <br />Muide, ma pean nii Skype meestest kui GILDi inimestest väga lugu. Kommentaari mõte on mitte parastamine vaid üleskutse julgusele - julgusele tunnistada reaalsust just nii nagu see on. Isegi kui see teeb väga haiget...Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-52962672542675440312008-12-27T08:22:00.000-08:002008-12-27T08:23:59.188-08:00Kriis - mis saab edasiMark Twain ütles kunagi, kui sa ei loe ajalehti siis sa ei ole informeeritud, kui sa loed ajalehti oled sa valesti informeeritud. Isegi inimestele kes uudiseid ei jälgi ei ole mingi üllatus, et käimas on tõsine finantskriis. Ajalehtede ja internetiportaalide pealkirjad räägivad iseenda eest. Lugejad valatakse üle faktidega toimuvast. Ühel hetkel tuuakse esile hetke olukord kirjutatakse pankade mahakndmistest miljardite dollarite ulatuses. Teisel hetkel antakse teada valitsuste ning keskpankad , kui päästeinglite sekkumisest ja intresside alandamisest ning abipakettidest summades, mis tavainimese arvutusoskusi ja mõistmisvoimet mitmekordselt ületavad. Peamine sõnum kogu selle infol on emotsionaalne. Nii nagu mahandmised võivad lugeja viia pessimismi - mis ikkagi minu elust saab, siis samamoodi tekitab valitsus turvatunde isakuju näol, lisades pankadesse sadu miljardeid ja kinnitades et deposiidid ja hoiused ei kao kuhugi,. Küll need targad seal asjad ära lahendavad mõtleb lehelugeja ja pöörab Õhtulehe järgmise lehekülje<br />Kuid puudu on süva analüüsid, nii kriisi põhjuste kui võimalike edasiste stsenaariumide kohta. Finantskriisi põhjuseks tuuakse kahte emotsiooni, hirmu ja ahnust ning lisatakse retooriliselt, et kapitalismiga peavadki kaasas käima kriisid, et neid on olnud minevikus ja tuleb ka tulevikus ning mõni aktsiadiiler teeb veel avalduse et praegu on pikemas perspektiivis sobiv aeg osta aktsiaid. Kahjuks ei ole aktsiaturgudele investeerimine nii lihtne nagu tundub. Kui igakord kui aktsiad langevad oleks ostukoht ja aktsiate ainuke suund oleks pikaajaliselt üles, siis elaksime me kõik igaveses ja lõputus rikkuses. Loomulikult unustatake selle juures ära inflatsioon ja raha ostujõu langus. Seda et maailma suurfirmad ja pangad võivad pankrotti minna ja akatsionärid oma vara täielikult hävida ei julge kirjutada mitte ükski maailma finantsväljaanne. Suurfirmade ja pankade pankrotid jäetakse teoreetiliseks teadmiseks majandusõpikute lehekülgedele. <br />Kuid alustame algusest, küsimusest miks praegune finantskriis tekkis. Siin on tegemist väga fundamentaalsete põhjustega, mitte hirmu ja ahnuse ning usalduse puudumisega turgudel . Samuti mitte karjainstinktiga, mis kõik koos muidugi aitavad kaasa kriisi süvenemisele, kuid on eelkõige vaid põhimõtteliste vigade sümptomid mitte vigade algallikad ega põhjused. Et paremini aru saada, tuleb kõigepealt pöörduda ajaloo poole. Ja tuleb püüda ennast asetada antud ajaloolisest situatsioonist, kus me praegu oleme välja poole. Kahjuks on nii, et süsteemi sees ei ole võimalik süsteemi kui tervikut vaadata, nähakse susteemi üksikuid osi ja üritatakse neid parandada, selle asemel et mõista, et võib olla on kogu süsteem ules ehitatud põhimõtteliselt valedele alustele, et rahasüsteemi vundament on ehitatud liivale ja praegune finantskriis ja sellele jargnev majanduskriis on objektiivne paratamatus. Praegused valitsuste üritused on aga eelkõige soov praegune ebanormaalne süsteem sailitada. Kuid valitsused ongi alati oma eesmärgiks seadnud süsteemi säilitamise. Täiesti välistatud oleks olnud Gorbatsovi avaldus, kus ta oleks teatanud et sotsialistlik süsteem on määratud hukule ja Perestroika asemel oleks hakatud kapitalistliku süsteemi üles ehitama. Samamoodi on välistatud kekspankade pressiteade, kus teatataks, et praegune finantssüsteem on põhimõtteliselt vale. Nagu eelpool öeldud süsteemi sees ei ole võimalik süsteemi puudusi näha.<br />Peamine puudus praeguses süsteemis on see, et eitatakse ajaloolisi kogemusi rahasüsteemide kohta. Läbi ajaloo on kõik edukad rahasüsteemid olnud ühel voi teisel viisil seotud, kas kulla hõbeda voi mõne muu reaalse varaga. Kui raha on olnud ainult paber või vasetükk on süsteem alati kokku kukkunud. Alates 1971 aastast on maailma rahanduse ajaloos esmakordselt olukord, kus ükski raha maailmas ei ole millegagi tagatud. Seda peaks nimetama eksperimendiks, mis hakkab nüüd jõudma lõpule. Siin on ka lausa naljanumbreid, eesti kroon on näiteks tagatud valuutareservidega, mille alusvara on euros ja samas euro ei ole millegagi tagatud. Ja eesti krooon ei ole mitte euro sularahaga tagatud vaid suure tõenaosusega on seal kompott Saksamaa, USA, Jaapani riigi võlakirjadest, mis on ainult lubadused ja muutuvad käesoleva kriisi lõppedes koos eesti riigi poolt halbadeks aegadeks kogutud reservidega täiesti väärtusetuks.<br />Juhul kui raha ei ole millegagi, peale pitsatitega paberite ja kõvahäälsete lubaduste tagatud, astubki mängu ahnus. Mitte ükski vägi ei ole läbi ajaloo takistanud pankuritel ja inimestel kes on pumba juures, tekitamast õhust raha ja siis seda oma äranägemise järgi kasutamast. Tänapaevane termin selle kohta on krediidi laienemine. Normaalsetes ja stabiilsetes süsteemides on pankurid saanud välja laenata ainult seda raha, mis neil on endil varakeldris olemas, samuti olid nad alati nõus valjalastud paberrahad voi obligatsioond vahetama panga keldris asuvate kullakangide vastu. Kuid ühel hetkel mõistsid pangahärrad, et inimesed ei tulegi tagasi küsima kulda mille asemel on ringlusse lastud väärtusetu paberitükk (loe elektriimpulss) ja kui nad siis lasid välja täiendavaid paberrahasid millel puudus kate ei juhtunudki midagi. Varasematel aegadel tuli siiski mingil hetkel jama välja ja asi lõppes panga pankrotiga voi riigi rahasüsteemi hävinguga läbi hüperinflatsiooni. Praegu on aga kogu süsteem globaalne ja seetõttu on ta vastu pidanud kauem, kui oli arvata. Protsess mis käidi Saksamaal 20-ndatel aastatel läbi paari kolme aastaga kestab globaliseerunud maailmas paarkümmend- kolmkümmend aastat. Kuid kuna läbi ajaloo ükski rahasüsteem millel puudub tagatisena väärismetall või mõni muu kõigi poolt aktsepteeritav ekvivalent ei ole iialgi, ilma ühegi erandita püsima jaanud. Ka praegune eksperiment, mis on loonud enneolematus ulatuses finantskapitali, mida ka ekslikult rikkuseks peetakse, sest seda saab teataval ajaloo etapil vahetada ka pärisrikkuse vastu, ei saa jääda püsima. Tahame seda või mitte, aga kogu rahasüsteem terves maailmas läheb paratamatult kaosesse ja hävib, et saaks tekkida uus ja parem..<br />Mis saab edasi, ongi teine oluline küsimus ja siin tuleb mängu inimpsühholoogia. Inimestel on kalduvus vaadata eelkõige lühiajalisi ajahorisonte, seda on näha aktsiaturgudel ja finantsmaailmas toimuvast. Kuigi käesolevat kriisi ennustati ette juba 1990-ndate aastate lõpust, lähtusid finantsanalüütikud mingitest müstilistest numbritest ja hindasid olukorra hetke seisu heaks, ehk nagu anekoodis, kus meees pilvelõhujalt alla kukub ja kui siis viienda korruse aknast temalt küsitakse kuidas läheb, siis vastab ta, et seni on kõik hästi, ma liigun lihtsalt hoogsalt.<br />Praegu alahinnatakse nii kriisi sügavust kui pikkust. Hetkel on kriis oma kõige esimeses faasis, toimuv puudutab ainult finantssektorit, otseseid mõjusid majandusele veel pole. Kuid hiljemalt järgmisel aastal on algamas kriisi teine etapp, mis seisneb probleemide kandumises majandusele. Praegune majandussüsteem on üles ehitatud laenamisele ja laenamisele jarjest suuremas ulatuses, mitte säästmiseleja võlgade tasumisele aastate jooksul. Kui eraisik ehitab kogu oma elu järjest uutele laenudele ja vanade võlgade äramaksmisele uute võlgade arvelt, siis peetakse teda hulluks ja ta lõpetab paratamatult kas võla või päris vanglas. Kui sama asi toimub ettevõtete ja riigi tasemel siis ei julge keegi midagi öelda, See oleks justkui normaalne. Kus on laps, kes muinasjutus julges hõigata, et kuningas on alasti!<br />Firmad on harjunud kogu aeg uusi laene peale saama, kuid kuna finantssüsteem üritab end korrastada (loe pankade valed otsused maksta kinni maksumaksja rahaga) ja toimub krediidi kokkutõmbumine siis paratamatult ei saa ka majandus enam seda raha mida arvas saavat. Lisaks ei ole ka majandusettevõtetel pakkuda laenude saamiseks tagatisi, sest senised edukad ettevõtted , kes vabu vahendeid hoidsid suurema kasu saamise nimel aktsiates ja väärtpaberites on peagi üle poole nende väärtusest hävinud.<br />Raha puudumine hakkab aga, kriis teises faasis, milleks on finantskriisi asendumine majanduskriisiga, tekitama pankrotte, mis ahelreaktsioonina levivad üle kogu maailma . Peale ehitusettevõtete ja kodulaenu võtjate raskuste ei ole ju veel pankotte, tööstuses, laevanduses, meedias, toiduainete tööstuses, rääkimata eksklusiivsetest tegevustest nagu luksusjahtide ja kellade tootmine või kosmoseturistide sõidutamine.. Kuid need ei jää olemata. Koos kriisi teises faasis toimuvate pankrottidega kaob börsilt järjekordne hulk raha, sest ettevõte mis laheb panktrotti ei pruugi aktsionäridele midagi jätta. Kriisi teisel etapil hakkab koos pankrotilainega kasvama tööpuudus. Meenutame et 1930-ndatel oli USA-s tööpuudus üle 20%, see tähendab iga viies inimene oli töötu. Kuid siinkohal, kui mitte varem üritavad mängu sekkuda taas poliitikud ja käima laheb kriisi kolmas etapp . Pangad ju õnnestus päästa, suurte abipakettidega, raha süsteemi juurte andmine tundub olevat õnne valem. Seetõttu asutakse ette võtma tegevusi, mis poliitikute arvates võiksid majandust aidata ja eelkõige on selleks krediidi laienemine ja taas raha hulga suurendamine seekord enneolematus ulatuses koos vastavate numbrite salastamisega. Võib olla leevendatakse pankade normatiive (loe pank saab rohkem raha välja laenata ise seda raha omamata). Võib olla garanteeritakse riigile oluliste firmade laenud riiklikult (loe mitte kellegi poolt, või meie kõigi poolt, nii nagu lugeja seda ise soovib).<br />Näiliselt saabub mõneks ajaks rahu ja tundub et kriis ongi ületatud,sest pankrotistuvad ettevõtted on justkui päästetud, kuid tegemist on alles vaikusega enne tõelist tormi. Kui juba praegu on finantssüsteemis rohkem raha kui on maailmas reaalselt kaubakatet, siis peale jarjekordset rahasüsti (vabandust uputust), seekord siis ettevõtetele hakkab majandus laev täiesti kreeni kiskuma ja seda koha pealt mida on praegu on raske uskuda. Kolmandal etapil käivitub hüperinflatsiooniline stsenaarium ja kui inimesre mõistavad et pangas oleva raha eest saab järgmine kuu poole vähem osta, siis ei ole kaugel ka paanika. Inimesed hakkavad ostma vajalikke ja mitte vajalikke asju, peaasi et midagi saada väärtusetu värvilise paberilipaka eest. Tootmisettevõtted ei taha enam kaupu müüa, sest kauba hinnast saadav raha ei ole piisav uue tooraine ostmiseks. Igaüks, kes reaalse asja voi kauba maha müüb on kaotaja. Sest sama raha eest ei õnnestu uut kaupa soetada. Raha mis on tekitatud õhust ja kompuutri klaviatuuri näppides on toonud reaalse kasu selle esmastele kasutajatele ja emiteerijatele, kuid selle kasu peavad kinni maksma laiad massid onma elatustaseme järsu languse arvelt. Kolmas faas saab olem tormiline ja raske, kuid ega poliitikud ei maga, kindlasti võetakse vastu palju tähtsaid seadusi ja pabereid, limiteeritakse hindasid ja normeeritakse palkasid ning külmutatakse eelarveid ja kõike muud mis agooniat pikendada suudab. Mässud ja võimalikud rahutused surutakse jõuga maha, võimalik on ka kõigi demokraatlike väärtuste kadu. Kuid hüperinflatsiooniline spiraal ja Zimbawe sündroom on selleks hetkeks juba tagasipöördumatult käivitunud. Juhul, kui demokraatia ei hävi siis astutakse viimasesse neljandasse, faasi mida voib nimetada koidiku eelseks pimeduseks, viimaseks valuks enne päikesetousu. See on kogu raha ja majandussüsteemi häving, kõigi elektrooniliste ja finantsväärtuste kadumine , millega kaasneb rahareform üle terve maailma. Halvimal juhul kaasneb sellega ka ülemaailmse riigi ja juhtimise teke, kuid parimal juhul toimub see protsess igas riigis omaette. Nii nagu 17 sajandi tulbimaania lõpus tunnistati kõik tulevikutehingud, millega müüdi miljonite kuldnate eest tulpe ja mida lepingute omanikud pidasid reaalseks varaks, kehtetuks, nii muutuvad ka kõik elektroonilised varad, lepingud , võlakirjad, futuurid kehetetuks, sest maailmas pole kohtu ega täitevõimu kes suudaks nende miljonite lepingute tättmatajätmisest tekkinud kahjusid sisse nõuda . Sisse nõutakse ainult laenude reaalsed tagatised maad, majad, korterid. Kaotajad on eraisikud, juriidiline isik koos oma võlgade ja olematute tagatistega, kaob virtuaalreaalsusesse, sinna kust ta tekkis. Alustatakse uuesti carte blanche`ina Kõik oleme taas võrdses seisus, kuid olemas on kõik mis seni loodud. Kuhugi ei kao raudteed ega lennukid, sillad ega majad. Kõik reaalselt loodud rikkus jääb alles, kadunud on ainult see, mis inimesed arvasid endal olevat ja see mille kohta nad arvasid et keegi teine (loe valitsus, pangad, pensionifondid jne.) nendest paremini suudab säilitada. Sel hetkel on usaldus tõepoolest kadunud ja inimeste elutöö viljad on läbi mitmete metamorfooside muutunud panagandussektori preemiateks ja kasumiteks ning ära kulutatud pintsaklipslaste poolt juba aastaid enne kriisi algust<br />Uus majandussusteem ja kord tuleb praegusest erinev, milline ei ole võimalik praegu öelda.Nii nagu orjandusliku korra lõpul ei olnud võimalik süteemi sees näha feodaalkorra tekkimist voi kapitalismi tekkimist enne tööstustervolustiooni 1785 Inglismaal, ei ole võimalik ka praegu ette näha kõiki eesseisvaid muutusi. Kuid muutused on paratamatus, sest, ühegi süsteemi probleeme ei ole võimalik lahendada samalt tasandilt mis on need probleemid tekitanud. Iga protsess peab jõudma oma loomuliku lõpuni.<br />Kuid nagu näitab ajalugu, siis hoolimatav sellest kui valus on olnud iga senine üleminek ühest ühiskonna korraldusest teise, on iga järgnev etapp viinud inimkonda kokkuvõttes edasi ja pakkunud inimväärset elu järjest laiematele ja laiematele rahvahulkadele. Loodetavasti saab ka seekord olema samuti. Tuleb ainult vastu pidada....Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-43125685694455612642008-12-27T08:20:00.000-08:002008-12-27T08:22:09.833-08:00Kaos kord ja majandusKui ma käisin koolis siis oli mul väikese poisina selge teadmine, et kooliõpetajad on targad. Et füüsika õpetaja teab, mis on gravitatsioon ja millest koosneb universum, et bioloogia õpetaja teab kuidas arenes elu ja mismoodi tekkis esimene DNA molekul, et psühholoogia õpetaja teab, mis asi on inimese psüühika ning mis on teadvus. Alles hiljem hakkasin mõistma, et meile jäetakse selline mulje, et tegelikult õpetajad ise ja ka nendest targemad teadlased on nende probleemidega hädas. Tänapäeval on meile jäetud mulje et majandusteadlased teavad, mismoodi toimib majandus. Ennustatakse ette mitu protsenti kasvab järgmiste aastate jooksul inflatsioon, millal see vastab euroopa rahaliidu tingimustele ja kaua kestab kinnisvara kriis. Kuid millegipärast on mul sama tunne, nii nagu peale kooli, kui ma avastasin, et maailm on võib olla keerulisem kui me arvame. Vaadates majandust on näha, et püütakse ennustada üksikprotsessi, inflatsiooni, majanduskasvu, töötust. Aga võib olla peaks vaatama suurt pilti, kogu teemat natuke laiemalt. Vaadata mismoodi üldse toimub areng, mis on selle edasiviivaks jõud, mismoodi tekkivad kriisid ja mismoodi kriisi edukas lahendamine viib süsteemi kõrgemale arengutasemele. Ja laiemalt on võimalik kõike vaadata läbi kaose teooria. On selline teooria, mis vaatleb protsesse, mitte üksikut elementi. Kui me vaatame koske siis pole mõte jälgida iga veetilga teekonda, vaja on vaadata koske kui struktuuri mille elemendid on muutuvad. Iga hetk läbivad koske uued veeosad, kuid kosk ise on püsiv. Ka majandust tuleks püüda vaadata samamoodi. Püüda mitte mõista , mis on konkreetne majandusnumber lähiajal vaid keskenduda üldisele protsessile<br />Kaoseteooria tegelebki selliste protsessidega. Et mõista kaose ja korra omavahelist suhet, et mõista majanduslikku arengut ja praegu eesolevat, või käimasolevat kriisi, vastavalt sellele kas hindaja näeb maailma realistlikult või optimistlikult, siis kirjutan nüüd mõnest põhitõest ja palun lugejalt ette vabandust keeruliste terminite maailma liikumise ja nende lihtsustatud käsitlemise pärast<br />Maailmas eksiteerib termodünaamika II seadus. Selle rahvapärane variant ütleb, et maailm liigub iseenesest järjest suurema segaduse ja korratuse suunas. Et auto, mis tehasest välja sõites on uus ja korras, on millalgi roostes ja prügimäel, et tsivilisatsioonid ja kultuurid on pikemas perspektiivis kõik hävinud, et tuba kodus läheb millegipärast ikka ja jälle segamini. Ükskõik, kus kohta me univesrumis ei vaata, alates tähtedest, mis peaks kunagi ära põlema, kuni molekulideni, mis universumis järjest kaootilisemalt ringi lendavad, on näha et seadus kehtib absoluutselt igal pool. Kogu universum käib alla ja liigub entroopia ehk segaduse kasvu suunas. Entroopia termini peab siinkohal lahti kirjutama. See on süsteemi korrapäratuse mõõt. Mida suurem entroopia, seda rohkem on süsteem segamini. Uuel autol on väike entroopia, aga prügimäele viidud autol suur. Äsja valminud ja ilusasti sisustatud eluasemel on väike entroopia, kuid mahajäetud ja lagunenud majal suur. See on natuke ebaõnnestunud mõiste, sest ta ei näita mitte arengut ja edasiminekut vaid vastupidi tagasiminekut. Nii et entroopia kasv tähenedab süsteemi taandarengut. Ja on selge, et vaadates universumi liiguvad küik protsessid, asjad ja süsteemid järjest suurema segaduse suunas. See kõik oli teada juba XIX sajandil, kui 1865 aastal soojusnähtuste uurimise käigus vastav valem formuleeriti. Seejuures vaevas aga teadlasi nn. miljoni dollari küsimus. Kuidas on võimalik et universumis, mis järjest liigub suurema kaose poole, näme me samaaegselt arengut ja järjest keerulisemate süsteemide tekkimist, Me näeme et algsest suurest paugust ei ole mitte tekkinud amorfset massi elemantaarosakesi vaid need on koondunud tähtedesse ja galaktikatessee. Et aatomid on moodustanud keerukaid molekule, et molekulidest on tekkinud makromolekulid. Lisaks on molekulid ühinenud aminohapeteks, mis on elu nurgakiviks ja need omakorda lihtsamateks ainurakseteks elusorganismideks. Kogu elu areng lihtsamast keerulisemani, hulkraksetest organismidest kuni inimeseni räägib selle universaalse seaduse vastu. Kuid inimese kui bioloogilise olendiga ei ole areng peatunud, inimestel on tekkinud eneseteadvus , on tekkinud ühiskond , koos kõigi oma hüvede ja mõttetustega, on välja arenenud majandus. Kõik järjest suurema keerukuse ja komplekssuse astmega süsteemid. Kuidas on see võimalik. Meie igapäevane vaatlus ei kinnita sugugi termodünaamika teise seasduse toimimist.<br />See probleem vaevas teadlasi kuni Ilja Prigogine sai 1974 aastal Nobeli preemia avastuse eest, kus ta näitas lahendust antud probleemile. Siiani olid teadlased uurinud suletud süsteeme. Suletud süsteem on olukord, kus süsteem ei vaheta keskkonnaga, ei energiat, informatsiooni ega mateeriat. Suletud süsteem on näiteks telliskivi või ajaleht, mitte mingit arengut nende puhul ei toimu, nad vastavad täielikult termodünaamika 2 seadusele, ja nendes toimub pidev entroopia kasv kuni ühe lagunemise ja teise kõdunemiseni. Prigogine uuris avatud süsteeme, neid mis on keskkonnaga interaktsioonis ehk vastasmõjus, neid mis vahetavad keskkonnaga mateeriat , energiat, infot. Ja selgus et avatud süsteemides tekkib areng just läbi korratuse. Korra tekkeks oli vaja kaost. Kuid ilmnes veel üks ootamatu asi, avatud süsteemide puhul suurenes süsteemi enda sees korrastatuse aste, kuid iga avatud süsteem suurendas endast väljaspool entroopiat. Ehk teiste sõnadega süsteemi arengul suurenes süsteemist väljaspool segadus. Ühiskonna tasandil, kui me vaatame oma järjest korrastatumat materiaalset maailma ühes mobiiltelefonide I-podide ja pilvelõhkujatega ja kui võrrelda seda 16 sajandi euroopa või mõne amazoonase dzungli hõimuga siis näeme , et tänapäeva ühiskonnaga kaasnevad meeletud prügimäed. Vaadates mõnda tehast ja selle suurt korstent on selge, et tehases tekkib mingi produkt aga korstna kaudu väljub entroopia mitte vastupidi. Ühesõnaga iga avatud süsteemi vältimatu tingimus on see, et ta peab keskkonda, endast väljaspoole saatma entroopiat. Korra kasvuga süsteemi sees kaasneb segaduse kasv süsteemist väljaspool.<br />Uurides avatuid süsteeme edasi selgus, et igal süsteemil on oma piirlävi kui palju ta suudab entroopiat keskkonda saata. Kui süsteem jõuab selle punktini, kus enam ei suuda kogu saabuvat energiat, infot, mateeriat ära seedida ja jääkaineid väljutada, siis on kätte jõudnud tõe hetk ehk teaduslikus keeles bifurkatsioonipunkt, mis eesti keeles tähendab kaheks jagunemise punkti. See on hetk, kus kogu süsteem muutub kaootiliseks ja valida on kahe suuna vahel. Kas süsteem areneb edasi ja saab hakkama selliste fluktuatsioonidega, millega ta varem hakkama ei saanud või süsteem kukub kokku ja laguneb laiali. Vaatame ühiskonda. Kui Rooma riik jõudis murdepunktini siis oli võimalik nii edasine areng kui riigi häving. Kahjuks realiseerus viimane. See eest feodaalse korra lõpetas mitte suundumine kiviaega vaid valgustusajastu ja kapitalismi areng. Zimbabwe segadused aga lõppesid mõni aeg tagasi revolutsiooniga, maa võtmisega valgetelt ja selge suundumusega krahhile ja diktatuurile. Bifurkatsioonipunkt on seega hetk, kus sündmused võivad hakata arenema kas ühes või teises suunas ja seejuures on lõpptulemused absoluutselt erinevad. Sel hetkel piisab ühest väiksest tõukest ja hakkab hargnema kas üks või teine sündmuste jada , mille lõpptulemused on ükteisest samakaugel kui kuu ja kuup. Vaatame palli mis on täpselt mäe tipus, piisab pisikesest tõukest ühes või teises suunas ja pall hakkab veerema alla kas mäe põhja või lõunakülge mööda. Tulemus mõlemil juhul on kardinaalselt erinev, aga selle põhjustas imeväike tõuge. Ja just see tõuke hetk süsteemi ebastabiilsuse tingimustes ongi bifurkatsioonipunkt.<br />Vaadates majanduse ja poliitiliste süsteemide arengut on näha mismoodi jõutakse segaduseni ja sealt edasi arenguhüppeni läbi revolutsioonide või majanduskriiside. Tundub et kriis ja segaduse üle peaks rõõmustama, kuid nii lihtne see kahjuks pole. Segaduse suurenedes ei ole kunagi ette teada kuhu süsteem areneb. Nii Valgevene kui Eesti tulid mõlemad ühesusugusest sotsialistlikust tohuvabohust, kuid tulemused on absoluutselt erinevad. Ühes riigis on diktatuur teises demokraatia. Dominikaani vabariik ja Haiiiti asuvad kõrvuti ühel ja samal saarel kuid erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Kuna segaduse suurenedes ei ole ette teada, mis juhtub siis avaldab iga süsteem suurt vastupanu oma kapitaalsele reformimisele. Põhja korea juhid võivad isegi arusaada, et süsteem on jama, kuid seni kuni süsteem jõuab täieliku kaoseni ei ole seal muutust oodata. Samuti oleks olnud täiesti ebareaalne 1980 olümpiamängude aastal Partei keskkomiteel Breznevi juhtimisel alustada sotsialismilt turumajandusele üleminekut. Süsteemis ei olnud veel piisavalt segadust. Olen siin toonud peamiselt näiteid poliitikast. Kuid see sama põhimõte kehtib kõigil tasanditel alates lihtsamatest molekulidest ja organimidest kuni galaktikate moodustumiseni. Muide Prigogine Nobeli preemia tuli Zaboletski reaktsiooni uurimise eest kus ta näitas mis moodi 4 erinevat ainet omavahel segunedes hakkasid moodustama järjest keerulisemaid värvilisi mustreid ja seoseid. Heaks näiteks süsteemi arengu kohta on mingi riigi , näiteks USA teedevõrk. Kui seal pidevalt suureneb autode hulk, siis mingil hetkel tekkivad ummikud. Esialgu ummikud lahtuvad lõunaks või ööseks ära ja enamus ajast toimib liiklus stabiilselt. Kuid autode lisandudes jõuab kätte hetk kus teed ei suuda enam lasta kogu soovitavat autode massi (näiteks Los Angeles praegu)ja siis on süsteemil valida kas lõpetada liiklemine või korrastuda kõrgemale tasandile. Kõrgemale tasandile korrastamise juures aitavad sel juhul kaasa projekteerijad ja ehitajad, kes teevad teedele lisaradu ja ehitavad juurde peale ja mahasõite. Nüüd suudab süsteem hallata sellist autode hulka millega ennem hakkama ei saanud. Ma arvan et võrdlus Ameerikaga oli siin kohal kohasem kui võrdlus Tallinna kesklinnaga ja siinna viivate teedega, kus samuti on näha et süsteeme ei saa enam hakkama kogu autode vooga. Millegipärast ei teki aga Tallinnas juurde lisaradu vaid kohati jääb neid hoopis vähemaks.<br />Vaadates majandust ja eriti finantsmaailma on praegu selgelt näha mismoodi süsteem ei suuda enam olukorraga toime tulla. Enneolematus ulatuses tehakse tulevikutehinguid. Iga maa elaniku kohta olevat neid igal ajahetkel üleval rohkem kui miljoni krooni ulatuses. Seda siis nii iga imiku, paapualase kui pügmee kohta. Kõik tehingu osapooled on veendunud, et süsteem toimib häireteta ja kui tekkib mingi probleem siis on olemas kohus, kes temale kuuluva raha ja varanduse välja mõistab ja tagasi annab. Hetkel süsteem toimibki edukalt, aga kui meenutada ajalugu siis ka 17 sajandil oli olukord, kus sõlmiti Hollandi tulbimaania ajal enneolematus ulatuses tulevikutehinguid tulbiseemnete ostmiseks ja müümiseks. Kui aga hinnad langesid ja müüjad tahtsid ostjalt seemne eest kokku lepitud miljonit dollarit saada, siis huvitaval kombel keeldusid ostjad seda maksmast. Loomulikult pöörduti siis kohtu poole ja kohtuvõim asus väärikalt probleemi lahendama. Küllap oleks ta ka üksiku case ka ära lahendanud, kui nende juhtumite arv poleks ületanud kohtu töövõimet. Kõikide täitmata tehingute läbitöötamine oleks võtnud kohtus aastasadu. Seejärel suunas kohus probleemi riigi parlamendile, kes samuti midagi ei otsustanud veeretades palli kohtutele tagasi. Nii see pall käis paar korda kuni võeti vastu Saalomonlik otsus, kõik tulevikutehingud tunnistati kehetetuks. Sellest ajast on finantssüsteem kõvasti arenenud ja praegu suudetakse sekundis teha tuhandeid tehinguid, mis siiani kõik saavad täpselt täidetud. Loodetavasti samasugust jama ei juhtu, aga mul on väga raske uskuda, et praegune õiguskaitsesüsteem suudaks mingi tõsisema probleemi korral läbi hekseldada ja tagada kõigi finatskohustsuste täitmise. Teatavasti on ju praegune finantssüsteem eelkõige biti ja arvuti põhine. Ilma materiaalse väärtuse kandjata. Meie ühiskonnal on veel läbi käimata 21 sajandi suurim terroriakt, see on tuumapomm suurlinnas. Aga näiteks tuumapommi lõhkamisel atmosfääris tekkib gammaimpulss , mis lööb välja kõik töötavad arvutikiibid. Siinjuures on turvaline mõelda, et kõik andmed on kuhugi topelt salvestatud ja kõik käheb sama moodi edasi. Aga kas läheb. Kas kogu info taastamine on võimalik. Mina selles natuke kahtlen.<br />Maailma rahandussüsteem allub nii nagu kõik teisedki avatud süsteemid kaose teooriale. Ja arenguliseks hüppeks on vaja kaost, millest siis koorub välja kord. Tundub et kaos hakkabki lähenema, sest süsteemi sisendid hakkavad süsteemi viima läveni, kus ta ei suuda keskkonda piisvalt enam entroopait eraldada. Entroopiaks saab siin pidada kahjumeid, mis praegusel hetkel suurenevad. Liigsed tehingud ja riskid ehk ülisuured süsteemi sisendid ei ole saanud tasakaalustatud õigeaegsete kahjumite vastu võtmise ja maha kandmisega ning hakkavad nüüd kuhjuma. Teatavasti on normaalse majanduse juures tavaline, et tehakse valesid otsuseid või toodetakse praaki. Kuid erinevalt ehitusest või transpordist, kus praak on koheselt näha ja vajab parandamist on panganduses võimalik valesid otsuseid ja kahjumeid varjata bilansilistesse näitajatesse loominguliselt, et mitte öelda kuritegelikult suhtudes. Kahjumiga tegevusi kajastatakse soetusmaksumuses, hinnangulistes maksumustes või mõne valemi järgi, mille sisu ei tea keegi. Nii ongi praguseks hetkeks pankadesse kogunenud luukeresid , mille välja tulemist éi taha keegi ja süsteemi üritatakse lappida nii palju kui võimalik.<br />Kuid kaose eest maailma rahanduses ja panganduses ei ole pääsu, suure tõenäosusega pühib see kaos ära peaaegu kogu elektroonilise raha ja maailm saab võimaluse üles ehitada uus ja parem finantssüsteem. Praegune elektroonilise rahanduse katse on ju alles esimene. Kui vaadata raha ajalugu, siis on tetud mitmeid ebaõnnestunuid katseid, mitte millestki raha teha. Siia alla kuuluvad nii alkeemikud, kes kulda tegid, kui valitsused , kes käiebelolevad mündid üles sulatasid, sinnapoole vähem hõbeda panid ja siis uuesti käbele lasid eeldades et nad on nüüd poole rikkamad. Ka kõik paberrahad ilma ühegi erandita on pikemas ajaloolises perspektiivis muutunud makulatuuriks. Ja euro, jüään, ega kroon pole siin mingid erandid. Dollari kaos ei kahtle varsti enam keegi. Elektroonilise raha krahhi ei ole inimkond seni veel kogenud ja arvatavasti saab see olema oma ulatuselt mastaapsem ja hävitavam , kui ükski rahanduskriis varasemas ajaloos. Pragu on ligi 96% maailma rahadest pankades elektroonilisel kujul ilma tema tegeliku väärtuse kandjata. Praegune süsteem püsib ainult usaldusel ja kui ühel hetkel pangakontode omanikud tahaksid oma raha paberrahana kätte saada, siis ei ole see mitte kuidagi võimalik. Süsteem on üles ehitatud sellele, et kunagi ei tule kõik inimesed korraga oma raha nõudma. See on aga vale, masside liikumapanekuks piisab ainult 5 % inimeste koordineeritud tegevusest , et ülejäänud 95% sellele järgneksid. Kui kõrvale jätta filmidest tuntud pildid 30-ndate aastate euroopast ja ameerikast, kus tuhanded inimesed nõudsid pankade juures oma raha tagasi, siis praegu võib meenutada Northern rocki panka Inglismaal, kus ühe päevaga tekkisid kilomeetrite pikkused sabad raha kätte saamiseks. Seekordne kriis õnneks ei laienenud üle maailma, aga mis siis, kui samasugused sabad tekkivad korraga 10-s pangas ja kümnes riigis. Siis tuuakse politsei korratuste vältimiseks tänavatele,pangad suletakse ühiskonna huvides, kuid ega see ei anna inimestele nende raha tagasi.<br />Põhiline viga mis inimesed teevad on see et nad ei erista tegelikku rikkust, virtuaalrikkusest. Tegelik rikkus on asjad - autod, majad, söök jne. See mida me tarbime. Siis on olemas virtuaalrikkus - raha, pangakontidel olevad aktsiad ja väärtpaberid. Virtuaalrikkuse omadus on see, et teataval ajaperioodil ,mis võib olla päris pikk on seda võimalik vahetada päris rikkuse vastu. Lähete poodi ja raha eest saab osta nii süüa kui autosid. Ning virtuaalrikkusel on veel üks huvitav omadus, teda tekkib nagu iseenesest kuskilt juurde. Omades aktsiaid tundub et nende kurss tõuseb, siis saab neid vahetada ümber raha vastu ja selle eest osta päris asju. See omadus meelitab inimesi pidama virtuaalrikkust isegi suuremaks rikkuseks kui päris rikkust. Ise nad ütlevad et päris rikkus ju ei kasva, aga pangas olev raha toodab juurde. Inimesed aga ei esita küsimust, kus tuleb see raha juurde pangahoiusele ja kas selle võrra suureneb ka päris rikkuse osa maailmas. Vastus on muidugi ei. Kui aktsia kurss tõuseb kaks korda siis mijoni krooni eest aktsiaid ostnu saab küll osta kahe miljoni eest. Kuid tegelikkuses tuleb see ülejäänud inimeste ostujõud languse arvelt. Aga kuna see kahjum jaguneb ära miljonite inimeste peale siis ei ole see algul märgatav. Pragune süsteem toob eelise mõnedele nn. kavalatele, kuid on pikaajaliselt hävitav kõigi jaoks. Ka need kes selle pealt algselt suurt kasu saavad peavad lõppkokkuvõttes oma elatustaseme languse all kannatama.<br />Esimesi kordi mõtlesin ma sellele seoses valuutavahetusega kui jälgisin valuutaturul toimuvaid muutusi. Minu küsimus oli lihtne, kui kurss tõuseb ja mina saan selle pealt kasu, siis kes on sel hetkel kahju saaja, ei ole võimalik et mitte millestki tekkib midagi, et rikkus tekkib isenesest. Ja siis sain aru et kui euro tõuseb dollari suhtes siis on võitjad kõik maailma euro omanikud ja kaotajad kõik maailma dollari omanikud, sest nemad saavad oma raha eest järjest vähem osta. Kui ma selle peale mõtlesin esimesi kordi umbes 10 aastat tagasi, siis oli maailm tunduvalt stabiilsem kui praegu ja dollar oli kõige püsivam valuuta, kuid tänpäeval on käibele lastud meeletud dollari kogused, mis ongi põhjustanud selle, et dollar kaotab järjest oma väärtust hoolimata ajutistest tõusutsüklitest mida turg eufooriaga tervitab. Ja seda protessi enam peatada minu hinnangul ei saa. Dollar läheb paratamatult kollapsisse, tekkib täielik kaos, koos hoiuste ja säästude hävimisega. Ja heal juhul kasavab sellest kaosest välja uus kord, parem ja kõrgem kui praegune. Kaose ja korra teooria üks omadus on see, et mitte kunagi ei tea me milline on uue kõrgema tasandi uus süsteem. Sest see on tihti täielikus vastuolus eelnevaga. Juba Hegel rääkis arengu puhul varasemate staadiumide eitamisest ja see järel spiraalsest arengust kus eitatakse eitust. Ükski staadium ei taha järgnevast midagi teada, aga samas suudab järgnev staadium ära lahendada eelmise staadiumi probleemid täiesti uuel tasandil. Siis jõuab mingil hetkel süsteeem jälle kriisini ja taas eitatakse eelnevat ja ollakse väliselt sarnane üleeelmisele staadiumile kuid nüüd juba uuel kõrgemal tasandil. Nii et dollari kokkukukkumiselejärgneb tõnäoliselt uuem ja parem süsteem ja vastavalt Hegeli eitamise seadusele, võiks sellel olla kullastandardil põhinev raha, sest kullatstandardit on nüüd alates 1971 aastast juba piisavalt eitatud.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7664356842448290076.post-5433052814334527062008-12-26T07:10:00.000-08:002008-12-26T07:11:24.627-08:00Psühholoogilised vead ja äri1998 a. läks pankrotti LTCM fond. Tegemist oli enneolematu sündmsuega , sest fondi juhid olid saanud Nobel preemia majanduses. Kuid oma suurepärast ideed praktikas ellu viies tabas neid ebaõnnestumine . Näiliselt ei tohiks sellel midagi olla psühholoogiaga pistmist, sest ebaõnne põhjustas Mehhiko raha devalveerimine , mis aga polnud neil üheski valemis sisse arvestatud. Fondi juhid kasutasid keerulisi majandusvalemeid mis oleks pidanud neile edu tooma. Ainus raha mis nad nende valemite koostamisest said oli Nobeli preemiaga kaasnenud 6 miljonit dollarit. Kahjum mis tekitati investoritele, üle miljardi. Tekkib küsimus - Kuidas saavad sellised asjad olla võimalikud.<br />Esimene suurem viga on üldinimlik. See on inimeste usk, et tulevikku on võimalik ette ennustada. Et inimesed on piisavalt haritud ja targad, et teada mis homme juhtub. Üldreeglina ei ole homse ennustamine eriti keeruline. Näiteks ilma ennustus, homse ilma ennustus on täpne 95% ulatuses. Kusjuures igal ühel on ise võimalik ilma ennustamisel saavutada ka 70% täpsus. Nimelt tuleb ennustada, et homne ilm on täpselt samasugune kui täna. Ja ligi 70 % täpsusega on Teil õigus. Sama on valuutakursside ja aktsiate hindadega. Suure tõenäosusega jätkub sama trend . Kui hinnad tõusevad siis jätkavad nad tõusmist. Kui püsivad kuskil vahemikus, siis jätkavad seal püsimist. Kui kukuvad siis jätkavad kukkumist. Kuid pikemas perspektiivis on võimatu ette ennustada milline ilm on 10 aasta pärast, või mis on nafta hind aastaks 2012.<br />Kui vaadata minevikku, siis on aega ajalt leidnud aset ootamatud, etteennustamatud sündmused. N. Liidu kokku kukkumist ei osanud keegi ette näha, Maailma kaubanduskeskuse ründamine oli täielilkult ootamatu ja maailma teiseks muutev. Möödunud sajandis pikemalt tuhnides leiab selliseid sündmusi lõputult -Kuuba kriis, Aatomipommi leiutamine, Kaks maailmasõda negatiivse poole pealt. Lennunduse areng, interneti kautuselevõtt ja informatsiooni revolutsioon, positiivse poole pealt. jne. 19 sajandisse koos hõõglampide, röntgenkiirguse avastamise , aurumootori ja esimese kinofilmiga aastal 1895 jätame siinkohal minemata. Igaüks nendest muutis maailma tundmatuseni. Kuid kuna psühholoogililselt on inimestel hirm ebaselguse ees, siis tulevikku selliseid, eriti negatiivseid,ootamatusi ei planeerita. Mis muidugi ei tähenda et need jääksid tulemata. 21 sajandi enam vähem kindlalt toimuvad ootamatud sündmused (lubage siin natuke kriitikavabalt fantaseerida) on ookeanide veetaseme tõus ettearvatust rohkem, tuuma pomm või räpane pomm mõnes suurlinnas, Krakatau taolise hiidvulkaani purse, Jaapani tabav hiig maavärin ja enneolematu majanduskriis ning sellele järgnev hüperinfatsioon, mis ilmub ei tea kust, aga kindlasti mitte poliitikute valedest otsustest, grupimõtlemisest ega inimlikust rumalusest. Positiivsete sündmuset hulka võivad kuuluda nanotehnoloogia ja biotehnoloogia võidukäik või mõni täiesti ootamatu ja seni teadusele võimatu sündus (näiteks aatomi teleportatsioon).<br />Siin kohal on paras hetk väja tuua teine psühholoogiline viga. Inimesed omistavad edukad äritehingud oma tarkusele, kuid ebaõnnestumised kellelegi teisele näiteks poliitikutele ja järelevalve organitele, kes peaks teoreetilliselt jälgima et kõik on korras. Kui kinnisvara buumi ja börsitõusu ajal teenitaks suuri kasumeid, siis on see vaieldamatult iseenda geniaalsuse ilming, aga kui kätte jõuab kinnisvara kriis ja börsikrahh on tegemist minust sõltumatu sündmusega ja ma olen ohver kes vajab riigi toetust.<br />Lihtsamatest psühholoogilistest vigadest on kõik kuulnud.Näiteks soov mõtlemine. Kui inimene ostab mingit aktsiat siis tema usk antud aktsia tõusu suureneb.<br />Kuud keerulisematest on isegi psühholoogia spetsidel end keerukas läbi närida. Üks kõige levinumaid vigu on kollektiivne mõtlemine. Nimelt on inimeste mõtlemine paljuski mitte vaba ja iseseisev vaid tingitud ühiskonnas levinud hoiakutest ja mõttemallidest. Kui sa töötad pangas, siis näed sa kõike läbi pankuri slimade, kui sa oled kirurg siis sinu arust tegeleb kogu maailm ainult jalaluude murdmisega. Kollektivne mõtlemine on nii domineeriv et seda isegi ei panda enam tähele ja kui keegi esitab lapselikke naiivseid küsimusi siis need lihtsalt naerdakse välja. Näiteks mis on aktsia . Kas ta on väärtpaber mida soetataks selleks et teda kallimalt edasi müüa või on tema olemus midagi muud. Kas raha on paber ja pankades olev elektriimpulss või ta peaks olema vahetusväärtus sinu tehtud töö produkti vahetamiseks teise samaväärse produkti vastu. Ja kui ta on vahetusväärtus siis miks aja jooksul tema väärtus kahaneb e. teiste sõnadega miks tekkib inflatsioon.<br />Aktsia puhul on tegelikult tegemist ettevõttest ühe osa omamisega. Ku sa ostad endale ühe Baltika aktsia ja hiljem hind langeb kaks korda oled sa endiselt ühe aktsia omanik. Seepärast hämmastavadki mind alati ajalehtedest loetud väljendid miljarditest mis börsid on mõne päevaga minema lennanud. Reaalsus on see, et neid miljardeid pole kunagi olemas olnudki.<br />Siikonhal tuleb mängu veel järgnev fenomen, aktsia hindade tõusu korral arvestab inimene tõusu hinna juba omaenda rahaks ja kui kursid langevad on tal tunne et teda on röövitud, midagi nagu oleks temalt ebaõiglaselt ära võetud.Rääkimata sellest et aktsiate puhul tundub aktsionäridele olevat välistatud ettevõtte pankrotti minek ja seeläbi raha kaotamine. Seda võib juhtuda Venemaal Jukosega aga mujal mitte. Ning veelgi enam, kollektiivses teadvuses on arvamus et pankades raha säilb ja nende pankroti korral kompenseerib valitsus või keegi teine inimeste pangas oleva raha. Seaduse järgi tõesti kompenseerib, osaliselt kuni 50000 Euro vaäärtuses. Aga seda, et peale Ameerika Suurt Depressiooni läks Euroopas üle 3000 panga pankrotti ei mäleta peaaegu keegi, rääkimata küsimusest kas kellelgi on üldse seda raha millega planeeritakse kahjud kompenseerida.<br />Kõige levimum kaitsemehhanism on ratsionaliseerimine. Piisab lausest - majndus ongi tsükliline. Et see on täiesti normaalne et tõusule järgneb langus ja kuna praegu on langus siis varsti seisab ees tõus ning kõik noogutavad rahulolevalt, sest pinge kaob. Lisaküsimusi ei esitata. Milleks? Teada saada et Jaapanis on kakskümmend aastat peale kriisi algust aktsiahindade väärtusest järgi alla 20 % ja sama võib oodata kogu maailma. Või kuulda Kondratjevi majandustsüklitest, mis vältavad üle 60 aasta ja mille ajal finantskapital täielkult hävib.<br />Kõige lihtsam on aga kaitsemehhanismidest kasutada represiooni - hirmutavad mõtted surutakse teadvusest välja ja nendele ei mõelda. Või ilmnevad need läbi ühe meeldivaima ja tervema kaitsemehhanismi, milleks on huumor. Visatakse nalja antud olukorra üle. Nii ilmubki analüütikute osta, hoia ja müü kõrvale tõelise investori soovitus - „hoia eemale“<br />Kuidas siis olla edukas. Võib olla peaks alustama sellest, et ei tasu uskuda kõike mis ajakirjanduses kirjutatakse. Tuleb proovida vabastada end kollektiivsetest mõttemustritest ja hakata usaldama iseenda sisemist tarkust. Ükskõik mis ajaloolises situatsioonis on kõige kasulikum olla teadlik sellest mis võib juhtuda ja vastavalt valmistuda.Alar Tamminghttp://www.blogger.com/profile/02646884078688061491noreply@blogger.com0