kolmapäev, 7. juuli 2010

Miks euro ei aita Eestit ja mis siis üldse majanduses ja maailmas toimub?

Miks euro ei aita Eestit ja mis siis üldse majanduses ja maailmas toimub?

Psühholoogias eksisteerib mõiste alateadvus. Teemasse pikemalt süüvimata võib öelda, et üks teemade ring, mis alateadvusse läheb on niinimetatud ebameeldivad teemad. Teemad, millega inimene ei taha tegeleda. Sest need tekitavad ebamugavust ja lõhuvad inimese maailma pilti ja sunnivad inimest ümber mõtestama oma seniseid arvamusi. Kuid peale inimese alateadvuse on maailmakuulus psühholoog Carl Jung toonud sisse ka termini kollektiivne alateadvus. Need on siis teemad, mida kollektiivid, on see siis rahvus, poliitiline partei või töökollektiiv ühiselt väldib puudutamast. Siia alla kuulub nii Saksamaa kus arutelud 2 maailmasõja põhjustest võivad tekitada süütundeid, siia alla kuulub Venemaa, kes samuti ei suuda veel adekvaatselt vaadata möödunud aja sündmustele, siia alla kuuluvad kõik Pekingis elavad targad hiinlased. Paraku on nii, et olenemata professorikraadist või kõrgetest filosoofilistest teadmistest läheb hiinlase nägu punaseks, kui jutuks tuleb teema, et Tiibet peaks olema iseseisev riik. Kuid ülemaailmses kollektiivses alateadvuses on praegusel hetkel ka raha teema. Kõikides maailma kultuurides ja riikides aktsepteeritakse mõtet, et need värvilised paberilipakad, millel on ühe tähtsa onu allkiri ongi raha. Ei mõelda selle üle, mis on raha olemus, või veel vähem rahasüsteemide olemuse üle. Küsimusele, kust raha tekkib ja kas ta peaks olema vahetusväärtus, väärtuse säilitaja või hoopis kaup nagu kõik teised kaubad, puudub vastus. Isegi arutelusid või filosoofilisi artikleid ei ilmu sel teemal. Kõik tundub iseenesest mõistetav. Seda et pank saab välja laenata kordades rohkem raha, kui tal on hoiuseid ei tea tavaline inimene ega spetsialist, kes töötab panga letis. Kuid iga inimene kes uurib sõna rahaloome kordisti või raha multiplikaator sügavamat tähendust ehmatab selle peale, mida ta teada saab. Kuidas saab olla võimalik et kui mina hoiustan pangas 1000 krooni siis saab pank välja laenata kordades rohkem. Aga kui see raha ei tule tagasi, mis siis saab. Ja see ongi olukord, mis praegusel hetkel panganduses on toimunud. Pangad on välja laenanud raha mida neil pole, laenud ei tule tagasi ja käes ongi kriis nimetagu seda likviidsuse puudumiseks või panga ja riigijuhtide apsakateks.
Kui nüüd minna natuke sügavamale ja jätta kõrvale ühiskonnast peale pandud mõttemallid ja eelarvamused hakkab pilt selginema, ning selgub, et kogu pangandussüsteemi põhimõte on praegusel hetkel üles ehitud nii, et kriisid ja rahasüsteemide häving on sisse programmeeritud. Läbi ajaloo on teada, et kui raha on võimalik olnud tekitada õhust või sellega, et kiirendatakse trükipresse on seda võimalust alati kasutatud. Tulemuseks on olnud hüperinflatsioonid ja raha süsteemide ning ühes sellega inimeste säästude häving. Eestis on keskmiselt iga 35-40 aasta tagant inimeste kogutud raha, mida on säilitatud pangas lihtlabaselt hävinud. Nii oli see venemaa rublaga möödunud sajandi 90-ndatel aastatel, nii oli see enne esimest ja teist maailmasõda. Ja kui vaadata maailma ajalugu, siis ilma ühegi erandita, pole ükski rahasüsteem, mille puudub reaalne tagatis, vastu pidanud ja paberraha on alati jõudnud oma õige väärtuseni, milleks on paberi väärtus. Ilma ühegi erandita. Arvamus, et euro, mis pole mitte millegagi tagatud on erand, kuulub psühholoogiliselt vaadates luululise mõtlemise hulka. Ilma ühegi kahtluseta on ka euroga juhtumas drastilised muutused, mis raputavad inimeste maailmavaadet ja ellusuhtumist. Kuid kahjuks ei saa selle vastu midagi teha. Õpitakse enamasti enda valusatest kogemustest, mitte ei lähtuta ajaloost ja tervest talupoja mõistusest. Praegune kriis on eriline sellepärast, et seekord haarab see kogu maailma ja viib rahasüsteemid kaosesse mille taolist ei ole eelnevalt kogetud. Aga nagu eelpool mainitud on sel teemal arutlemine tabu teema. Ja see on nii tabu, et maailma majandusteadlased on selle täielikult oma uurimisalade hulgast välja haaranud. Võib uurida majandust ja majanduses toimuvaid protsesse, võib majandust kritiseerida ja majandust või börsil toimuvat mõista ja ette ennustada. Kuid pangandussüsteemi aluseid teadlased ei uuri. Miks? Kui Nobeli majanduspreemia on antud 64 teadlasele, siis mitte ükski nendest pole antud panuse eest pangandusese toimuvate protsesside kohta. Miks? Vastus on lihtne – tulemuseks oleks see , et peaks tunnistama praegune pangandussüsteem on pikaajaliselt eluvõimetu ja vastuolus loodusseadustega. Süsteem, kus päevane tehingute käive ületab aastast kogu maailma majanduse kaubakäivet, läheb vastuollu terve mõistuse ja põhimõtetega, mis olid kunagi pankade tekkimise põhjuseks.
Samuti ei arutleta selle üle, et kui peale 1971 aastat kui USA sidus oma dollari lahti kullastandardist on Maailmapank identifitseerinud 96 panganduskriisi ja 176 rahanduskriisi. Kas nende tekkimine võib olla otseselt seotud sellega, et raha ei ole enam mitte millegagi tagatud. Vastus on jah. Kuid sellise vastuse tunnistamine nõuaks ka muutuste elluviimist, mis praegusel hetkel tänu kollektiivses alateadvuses püsivatele seisukohtadele on võimatu.
Mida siis teha. Kuigi ma ei taha anda soovitusi, sest koheselt hakatakse mind ründama, et ma teen paanikat ja tahan selle arvelt rikastuda, pean ütlema, et iga inimene peab mõtlema eelkõige enda peale. Lootus, et raha pankades säilib ja on tagatud seadusega on rajatud liivale. Neid reserve millest panganduskriisi kinni maksta lihtsalt pole olemas. Kuid praegusel hetkel on raha tekitada lihtsam kui kunagi varem. Praegu ei tekita nupule vajutusega tekkivate triljonite lisandumine tavalises inimeses erilist tunnet. See kõik viib aga hüperinflatsioonile, mis hävitab euro ja koos sellega ka inimeste kogutud vara. Ainuke soovitus, mis mina saan anda, on taas aasta tuhandeid vana. Paraku on ainult üks raha läbi kriiside oma väärtuse säilitanud. See on kuld, ja mitte elektrooniline pangas olev kuld, vaid see, mis on Sinu enda käes. Ehk nii nagu ütles juba kuningas Saalomon – „Pole midagi uut siin päikese alla“. Kuld on üle elanud eranditult kõik viimase kahe tuhande aasta jooksul toimunud kriisid, muud rahad on ilma ühegi erandita läinud ajaloo prügikasti. Ka seekord ei saa olema teisiti.

4 kommentaari:

tõnu ütles ...

kuidas on võimalik et pangad saavad kordades rohkem raha välja laenata, kui neil on hoiuseid? kust see raha siis tuleb? kui ma hoian pangas miljonit ja pank laenab seitsmele inimesele miljoni, mille eest ehitab igaüks endale maja. ainuüksi ehitusmaterjali eest, mis kulub seitsme maja ehituseks, on makstud 3-4 miljonit. me ei saa ju rääkida mingist virtuaalsest rahast, mida pole olemas? see raha on muutunud reaalseks ehitusmaterjaliks, mille väärtus on 3-4 miljonit?
kui mina olen panka viinud miljoni, saab pank seitse miljonit välja laenata. tore teooria :). 7 meest lähevad panka ja saavad pangast kokku 7 miljonit. pangal on hea meel ja intressid muudkui jooksevad, kasum kerkib nagu pirukatainas. seda seniks kuni ma lähen panka ja tahan saada tagasi oma miljonit. siis on pangal vesi ahjus, sest see minule väljamakstav miljon on kuidagi eriline, tähtsam, mõjukam. rohkem kui miljon?
kui sellele küsimusele on olemas vastus, siis oleksin rõõmus kui saaksin oma uudishimu rahuldatud. minetea, ehk sellise ebaloogilka pärast saadki sa, Alar, alatasa maatasa materdatud ja paanikatekitaja kuulsuse?
tõnu

Kilvits ütles ...

Mina olen sellest asjast aru saanud niimoodi:
Teatud ajahetkedel maailma ajaloos on soovitud lükata kriisi edasi. Näiteks aktsiad on üleväärtustatud ja raha hakkab voolama tagasi tarbeesemetesse. Riik soovib aktsiaid üleval hoida - kriisi edasi lükata - andes odavat laenu. Odava laenu jaoks muudetakse seadust. Seadus lubab pangal oma deposiithoiused välja laenata 12 kordselt. Erinevatel aegadel on suhe olnud 10, 12, 34.
Seega näiliselt tõusevad kõik varad ja kui mingil hetkel hakkab inflatsioon järele tulema - tasaarveldama siis hinnad laes ja ostujõud madal.
Väljalaenatud raha, kas trükitakse juurde valitsuse poolt või tekitatakse virtuaalselt pangaülekandega.

Indrek ütles ...

huvitav. seda et usa majandus on nagu kaardi maja mida praegu valitsus veel kiivalt üleval hoiab kõlab enam ning selge on see et üks päev ta kukub. kaua sa dollareid ikka juurde prindid, ühel hetkel keegi ütleb, et kuningas on alasti ja siis käib asi kiirelt. mis sa arvad, mis kulla hind teeb? mina näen, et tema suurim väärtus on võimetus kulla hulka maailmas suurendada.

Ene ütles ...

Tere! Juhtusin vaatama saadet: Kahekõne. Kuna olen viimasel ajal hulga raamatuid lugenud (autor R.Kyosaki poolt kirjutatud),siis Teie jutt oli väga sarnane raamatute sisuga. Ja vaimusilmas nägin, et võiksite oma eduloost raamatu välja anda :). Mis aga puudutab kommentaare, siis ehk kõige lihtsam näide on see, et kui pank maksab meie poolt panka hoiustatud raha eest nt.3% aastas, siis vaadake oma laenulepinguid...kui palju ta laenu võtmise eest protsente VÕTAB???? Nii saabki pank 1000.- eest välja laenata 7000.- Raha on pangas näiline (virtuaalne)!!! Kunagi loodi pangad selleks, et meie raha kaitsta- nüüd töötavad nad selleks, et meilt raha ära võtta!!!