1.
Te olete korduvalt ennustanud, et
kaasaegne rahasüsteem variseb kokku. Esimestest ennustustest on möödas juba
aastaid, kas olete eksinud?
Esimese ennustuse saabuva majanduskriisi
kohta tegin ma 2008 a. kevadel, kui kirjutasin Äripäevale artikli “Suur
majanduskriis tulekul”. Sel ajal oli kriisi alguseni veel pool aastat ja
seetõttu ei võtnud keegi seda tõsiselt. Kriisidel on oma etapid ja neist ei ole
võimalik üle hüpata, aga samuti pole võimalik vältida lõppresultaati.
Praegune rahasüsteem sai alguse 1971
aastal, kui katkestati USA dollari side kullaga, ja edasine raha hulk maailmas
sõltus ainult “tarkade poliitikute ja pankurite” otsustest. Iseregulatsiooni
mehhanism likvideeriti. Vajalik oli see selleks, et eelkõige USA saaks kinni
maksta oma kulud Vietnami sõjale, sest ühegi riigi maksumaksjad ei taha oma
maksude eest sõdu pidada. Tulemuseks oli sõja kulu jagunemine üle maailma
1970-ndatel toimunud inflatsiooni läbi. Kuna süsteem stabiliseerus 1980-ndateks
jätkus nn. “õhust tekitatava rahasüsteemi” kasutamine. See süsteem ei olnud
mitte 2000 aastase rahasüsteemi evolutsiooni ja arengu tulemus, nagu näiteks
kaasaegne ehituskunst on 5000 aastase arengu tulemus, vaid raskes olukorras
vastu võetud kompromisslahenduste resultaat. Piltlikult öeldes topiti lekkivas
laevas veel kord auk kinni ja reisijatele jäeti mulje et laev on sõidukõlbulik
ja vaat et parem veel kui enne. Enamus inimesi kahjuks isegi ei mõtle selle
peale, et kaasaegne rahasüsteem on ainult 40 aastat vana ja loodud
sundsituatsiooni tulemusel.
Kõik praeguse kriisi põhjustanud valed
otsused on alguse saanud rahasüsteemist, mis lubab raha tekitada õhust ja siis
selle välja laenata. Kohe peale süsteemi loomist oli selge, et võlal põhinev
rahasüsteem ei saa pikaajaliselt töötada ja see on sisuliselt püramiidskeem, kus
eelmiste võlgade tagasisaamiseks peavad pangad kogu aeg välja antavate laenude
kogust suurendama. 40 aastase arengu tulemusena on süsteem jõudnud olukorda kus
kokku jooksmist ja krahhi ei saa enam vältida, küll aga edasi lükata. Ja
kahjuks enamus inimesi ning pankureid eelistavad valu ja raskusi edasi lükata
ning eelistavad hilisemat, suuremat ja pikaajalist piina lühiajalisele kuid
kohe saabuvale kiirele šokile.
Öleda et rahasüsteemi kokku varisemise
ennustus on ekslik on sama, kui vaadata 85 aastase haige rauga elu ja imestada,
et ta polegi veel 91 aastaselt ära surnud. Asju tuleb vaadata suuremas
perspektiivis ja mitte imestada kui ta ka 96 aastaselt veel elab
2.
Kas Euroopa probleemid ei hakka
lahenema? Poliitilise kokkuleppe alusel kokku pandavad
stabiliseerimismehhanismid EFSF ja ESM ning kekspanga lubadus piiramatult
järelturult võlakirju osta on ju olukorra rahustanud.
Selge vastus on
“ei”. Lühiajaline valuvaigisti ei suuda ravida haigust. Hetke olukord on see et
poliitikud üritavad kogub aeg teha midagi, kriisi nõupidamised, abipaketid,
stabiilsusmehhanismid. Kogu aeg üritatakse ehitada silda, mis kuhugi ei vii.
Tegelikkuses oleks vaja vastupidi lõpetada sekkumine ja lasta süsteemil ise
korrastuda läbi pankrottide. Mida kiiremini suuremad pangad, kes on raha
valesti välja laenanud pankrotti lähevad seda kiiremini me august välja
pääseksime. Kuid kuna sellega kaasneksid sotsiaalselt ebameeldivad tagajärjed
ja tõenäoliselt ka võimul olijate mitte vabatahtlik lahkumine, siis selle peale
ei minda. Paraku tuleb valu hiljem tagasi ja siis juba palju hullemate
tagajärgedega. Kekpanga lubadus osta piiramatult järelturult võlakirju on
otseses vastuolus isereguleeruva majandusega, kus võlakirja omanik peaks
võlakirja mitte lunastamisel saama kahju vale majandusliku otsuse pärast. EFSF
ja ESM on liikumine plaanimajanduse suunas, mitte isereguleerumise suunas aga
kahjuks ei ole enamus euroopast elanud plaanimajanduses ega oska sellega
kaasnevaid ohte ette näha.
3.
Viimasel ajal on EUR tugevnenud
USD suhtes. Kas see näitab eurotsooni tugevnemist või USA rahasüsteemi nõrkust?
Kui valida oleks nende kahe vahel siis
ütleks et USA rahasüsteemi nõrkust, sest rääkida eurotsooni tugevusest suudab
ainult paadunud valvenaeratusega poliitik. Kahjuks ei ole turud enam juba
pikemat aega isereguleeruvad. Sekkutakse nii võlakirja turgudesse (Euroopa Keskpanga
tugiostud), aktsiaturgudesse (USA-s on Presidendi juurde moodustatud spetsiaalne
komisjon kelle ülesanne on sekkuda vajadusel aktsiaturgudesse, et vältida
paanikat), raha trükitakse lihtsalt
juurde (USA-s kvantitatiivne lõdvenemine), valuutaturgudesse
(keskpankade tugiostud), väärismetallide turgu (hiljutine skandaal kulla
hinnaga manipuleermisest suuremate pankade poolt).
Ehk kokkuvõtlikult öeldes EURUSD kurss
peegeldab segadust maailmas ja pole objektiivne näitaja.
4.
Kui kaua võib kaasaegne
rahasüsteem veel vastu pidada?
Kahjuks on praegu eesmärgiks selle süsteemi
turgutamine, mitte süsteemi reform. Kaua selline süsteem vatu peab sõltub
poliitilistest otsusest, mis suudavad süsteemi hinges hoida, aga ei suuda
vältida kokku kukkumist. Praegu on poliitilisi võtteid veel piisavalt . On
võimalik pikendada laenutähtaegu ja kuulutada välja moratooriumeid ning
külmutada võlakirja omanike rahasid. See kõik lubaba pankade bilansis endiselt
säilitada vara, millel tegelikult ei ole väärtust. Kõik see lükkab kriisi ja
mulli lõhkmist edasi. Mullide lõhkemisel on kaks võimalust, kas see juhtub
pauguga nagu oli N Liidu lagunemine või sisinaga nagu oli Rooma riigi rohkem
kui sada aastat kestev allakäigu faas. Pauk võib käia suhteliselt ootamatult,
järsku kuulutatakse pangas olevad varad külmutatuks ja seejärel otsustavad
“targad” komissarid palju sa iga kuu oma vara kasutada saad. Midagi ei ole
imestada kui see toimub enne 2015 aastat, võib-olla isegi see aasta. Sisinaga lõhkemisel on oodata järjest
suurenevat ja kiirenevat inflatsiooni, mis algselt hoiab süsteemi veel koos,
kuid pikaajaliselt on veelgi hävitavam. Siinkohal meenutaks Oswald Spenglerit,
kes mainis et tsivilisatsioonide allakäik on mitme sajandi pikkune protsess.
Teatavasti ennustas ta 1920-ndatel aastatel, et lääne tsivilisatsioon on asunud
paratamatusse allakäigu faasi, kuid lisas kohe et ei ole väga vaja muretseda,
sest enne kui allakäik kõigile nähtavaks muutub ehitatakse 1 ja 2 miljoni
elanikega linnade asemele 10-15 miljoni elanikega linnad, arendatakse kõvasti
tehnikat ja teadust ning alles siis kui linnade ümber asuv maa-elu on lõplikult
välja kurnatud muutub allakäigu protsess nähtavaks.
5.
Kuidas saab nn tavaline inimene
oma sääste kõige paremini kaista?
See on trikiga küsimus, kus ma peaks asuma
kulda kiitma. Tegelikult mulle kuld ei meeldi, seda ei saa süüa, see ei maksa
dividendi ega anna rahavoogu. Kuid söömise asemel kõlbab see hästi rahaks. Ma
tahaksin oma sääste hoida kindlas kohas. Ma ei taha kulda, kuid hetkel ma ei
taha midagi muud. Kuld on ainus finantsvara, mis asub väljaspool pangandussüsteemi
ja elab üle finantssüsteemi kollapsi. Ja kuna ta asub väljaspool
pangandussüsteemi siis on kõik pangad ja investeermisnõustajad kulla igavesed
vastased. Muide huvitav on see, et maailma keskpangad peavad ikka veel kulda
rahaks. Isegi Kreeka ei müü oma võlgade
katteks kulda ja enamus maailma riigid suurendavad oma kullareserve. Ainult
Eesti usub et kekpanga bilansis olevad võlakirjad on stabiilsed ka
pikaajaliselt. Aga ka mulle meeldiks et praegu on tegemist ajutiste raskustega,
et terendumas on uus helge koidik ja sõna “inflatsioon”kaob igaveseks nii meie
kõnepruugist ja ÕS-ist.