kolmapäev, 9. jaanuar 2008

Kulla hinnast

Kuld on kasutusel olnud rahana üle 2600 aasta. 1971 aastast on kuld esmakordselt ajaloos rahasüsteemidest täielikult lahti seotud ja jäetud toorainete nimekirja. Vaadates viimase aja maailma majanduse trende tundub, et kulla kui raha maha kandmine, võib olla enneaegne. Kui raha süsteem ei ole tagatud kullaga, siis põhineb kogu pangandus ja rahandus ainult usaldusel. Praegu sõltub raha, aktsiate, võlakirjade ja teiste finantsinstrumentide väärtus, ainult järgmisest seda osta soovivast lülist kauplemisahelas. Usalduse puudumine aga ongi viinud viimasel ajal kulla hinna kiirele tõusule. Füüsiline kuld on ainuke raha ja väärtus mida inflatsioon ei saa ära süüa, sest kulda ei saa keskpangad likviidsuse parandamiseks süsteemi juurde süstida. Seni kuni ei paista panganduse probleemide ja raha lisandumise lõppemist, on oodata kulla hinna edasist tõusu. Analüütikud on ennustanud, et kuigi näiliselt on kuld praegu oma kõigi aegade kõrgeimal tasemel , on ta tegelikult väga tugevalt alahinnatud. Võrreldes 1980 aastaga, kui kuld püstitas eelmise rekordi peaks kulla hinna rekordiks tema tegelik väärtus arvestades dollari ostujõu langust olema umbes 2400 dollarit. Seetõttu peavad analüütikud kulla hinda kuni 1500 dollarini unts allahinnatuks. Juhul kui finantskriis maailmas süveneb ja investorid soovivad oma raha massiliselt aktsiatest ja fondidest välja võtta, võib oodata ka tunduvalt kõrgemaid tasemeid. Finantskriisi võimalikku süvenemist kinnitab ka Kondratieffi majanduse tsüklilisuse teooria, mille järgi on viimasel 200 aastal, alates tööstusrevolutsioonist 18 sajandi lõpul, esinenud iga 54-72 aasta tagant 10-15 aastased majanduskriisid, mil kullaväärtus hüppeliselt tõuseb. Viimane ülemaailmne majanduskriis toimus 1929 aastal, mille tulemusena 20 dollarilised kuldrahad mõne nädalaga ringlusest kadusid ja president Roosevelt kehtestas uueks kulla hinnaks 75 % kõrgema taseme. Millal ja mismoodi finantskriis seekord lõppeb on vara öelda, kuid kiireid lahendusi ei ennusta ükski ekspert ja seni kuni ebakindlus püsib jätkab kulla hind tõusu.

1 kommentaar:

kalev ütles ...

Täitsa nõus. Saksamaalt oleks palju õppida ka just majanduse osas. Raske on leida euroopa rahvast, keda on viimase saja aasta jooksul rohkem peedistatud kui sakslasi ja ometi on nad elus.

Vastupidiselt rahvusvahelise panganduse plaanidele jäi saksamaa alles peale esimest maailmasõda ja ebameeldivaks üllatuseks neile isegi tugevnes.
Sarnaselt said nad jalad alla peale teist sõda. Mingi kainus on selle rahva geonofondis, mis ei lase neid päris hävitada. Eks see sama põhjamaine kainus on ka meid kõikides nendes sõbralikes liitmistes ja lahutamistes elus hoidnud.

Toetan ettepanekut.
Toetan ka üldiselt seda ideed, et elanikud peaksid tekitama omale kindlamaid sääste kui raha. Kui igal eestlasel oleks kodus kilo kulda (mida lastele edasi anda), jätaks paljud riigipöörded ja muu jama neid majanduslikult külmaks.

Jõudu!